Praegu on igavik

Lavastus „Lugu kahest vereliblest” sündis NUKU teatris terve seltskonna noorte vabakutseliste teatritegijate koostööna. Kohtume loo lavastaja Jaanika Juhansoni, kunstnik Sander Põldsaare ja valgustaja Märt Selliga NUKU teatri proovisaalis, kus toimusid ka „Lugu kahest vereliblest” lavastuse proovid.

Plaadiarvustus: Optimo – Dark Was the Night (Mule Musiq, 2014)

Glasgow duo Optimo koostatud kogumik avab kuulajale elektroonilise muusika tumedama poole ning nagu kauamängiva nimigi ütleb, lähtub albumi kontseptsioon süngematest meeleoludest. Optimo proovib edasi anda külma talveõhtu olemist, laskumata sealjuures klišeedesse. 21 loost koosnev plaat on väga eripalgeline, kuid ometi on suudetud luua sidus miks, mis sobib hästi pimedasse ja kargesse ööatmosfääri.

Plaadiarvustus: Oliver Grimball – Anodyne Holiday (Flying Unicycle Records, 2012)

Oliver Grimballi rikkus peitub sujuvas, siduvas ja kõiketeadvas sõnavoos, mis võib põhimõtteliselt musta mehe kohalikus paranoiaühiskonnaski valgeks rääkida, kuid sealjuures ei muutu poeet ja sõnamängija jutlustajaks, vaid säilitab neutraliteedi, kõlades kajana tundras – otsusta ise, kas need on sellel üksikul rännakul eksitavad hääled su peas või kõnetab sind sellisel kujul su enda südamehääl.

Kas dubstep on Tartus välja surnud?

Kuigi paar aastat tagasi kajas sügav dubstep’i bass läbi Tartu peokohtade seinte palju tihedamini kui praegu, leidub endiselt andunud kuulajaid, kes antud žanril ning bassimuusikakultuuril ülikoolilinnas hinge sees hoiavad.

Eesti on Petroskoi

Soome koreograafi ja lavastaja Ari Nummise loodud ja lavale seatud „Petroskoi”, mis on näinud prožektorivalgust juba Tamperes ja Rakveres, asustatakse peagi ümber järgmistele Maarjamaa lavadele. Kuigi lavastuse koesse on lõimitud küllap Soomes teravaina mõjuvaid poliitilisi ja ajaloolisi viiteid, söandan uskuda, et valusad ja vaimukad variatsioonid oma ja võõra vastanduse teemal on kõnekad ka Eestis.

Justkui kaasaegne „Meister ja Margarita” kinolinal

Ühel päeval saabub keskklassi kuuluva hollandi perekonna uksele räpane tegelane, kes tutvustab ennast vale nime all Anton Breskensina. Võõras väidab, et tunneb pereema Marinat ning soovib minna pesema. Just nimelt vanni, ei midagi muud! Loomulikult ei tekita see naises ega tema abikaasas just kõige meeldivamaid emotsioone ning Borgmani esimene kohtumine oma ohvritega möödub negatiivselt.