Müürileht

Reedel, 13. jaanuaril korraldab Eesti Teatri Agentuur teemapäeva „teater | ligipääsetavus”. Võtsime selle puhul hõlmast kinni Vanemuise teatrijuhilt Kristiina Alliksaarelt, kes tutvustab teemapäeval Ugala ja Vanemuise teatrite samme ligipääsetavuse suunas.

Lähenevate valimiste valguses passib küsida, kuhu võiksime jõuda ühiselt aastaks 2035? Müürileht palus seitsme organisatsiooni esindajatel panna kirja tuleviku valimisprogrammi. Inimõigustest aastal 2035 kirjutab Helen Talalaev Eesti Inimõiguste Keskusest.

Jah, aasta on uus juba mõnda aega, aga mida kultuurset teha täna, homme, järgmisel nädalal? Järgneb, nagu ikka, hoolikas valik mõningastest selle kuu kultuurisündmustest.

Inimestel on ikka kombeks millegi vana lõpus ja uue alguses küsida: „Aga mis saab meist sitikatest sel välul, mis eemal terendab? On seal kõhutäit, on seal rõemu või hoopis koletut muret?” Siis ongi prohvetil aeg puu varjust välja astuda ja pisikestele olenditele natuke tulevikunestet peale sopsutada.

TalTechi küberkriminalistika ja küberjulgeoleku keskuse teadur Birgy Lorenz suudab innustuda paljust ja innustada paljusid. Ta valutab südant informaatika õppe ja Eesti IT tuleviku pärast ning otsib kirglikult viise, kuidas tüdrukuid ja naisi küberturvalisuse ja IT juurde meelitada. Ja nagu mõnes telepoes öeldakse – see pole veel kõik!

Tartus on tegutsenud juba mõnda aega DJdest koosnev seitsmepealine punt nimega ReivKom, mis sai alguse soovist tuua Tartu ööellu midagi tumedamat. 2020. aasta suvel hakkas selle ankeedi peategelane Rummo koos sõbra briccciga puldis kätt harjutama. Nii jäädigi silma veel mitmele sõbrale, kes uudistama tulid ja samuti pisikuga nakatusid.

...Müürileht. Aleksander Tsapov, peatoimetaja

Abramova küsib kõigi aastavahetuse plaane tegevate lugejate käest põletavaid küsimusi, et kogemus fookusesse timmida.

2022. issanda aasta hakkab otsi kokku tõmbama, mis on teatavasti alati hea ettekääne igasugusteks kokkuvõteteks. Nii vaatame meiegi, mis artikleid loeti Müürilehe veebist lõppeval aastal kõige suurema huviga. Järgneb aasta esikümme.

Lõhmus otsib detsembrikuu luuleridades vastuseid küsimustele lagunemisest, korrast ja vaikusest.

Kogukonnaaia mõiste on mitmekülgsema linnaruumikasutuse kontekstis üha rohkem esilekerkiv idee. Selle populariseerimisel on oht, et see jääb roheliseks sõnakõlksuks, millest tulenevalt unustatakse selle kriitiline võime ja panus seoses planeeringute muutmise, elanikele enda õiguste eest seismiseks võimestava platvormi pakkumise ja uute erialadevaheliste koostöövõimaluste loomisega.

Sel sügisel andis EKA Kirjastus välja hollandi disaineri ja teoreetiku Marjanne van Helverti koostatud raamatu „Vastutustundlik ese. Disainiideoloogia ajalugu tuleviku tarbeks” eestinduse. Vestlusringis, mida juhtis kuraator Sandra Nuut, rääkisid raamatust ja vastutustundest trükise kujundaja Ott Kagovere, tõlkija Keiu Krikmann ja disainer Hannes Praks.