Õunpuuga sügisvalguses

On mingil huvitaval kombel õnnistus, et Veiko Õunpuu mängufilmi „Free Range ehk Ballaad maailma heakskiitmisest” esilinastus sattus sellesse sügisesse, mille otse luksuslik sumedus ja pöörane värv võimendab kõike: filmi meeleolu, kinosaalide tühjust, lahinguid filmi mõtte ja mõttetuse üle, mida alustatakse ajalehtedes ülepäeva uuesti, õieti kusagile jõudmata.

Inimene udus

„Udus” on sõjafilm, milles puuduvad mürsud, kuulid, kinnipigistatud silmade ja pärani lõugadega aegluubis langevad sõdurid ning eepiline sümfoonia selle kõige taustal, mis lihtsameelsema vaatajaga manipuleerides kaastunnet, patsifismi, patriotismi või hoopis tumedamaid meeleolusid esile tooks. „Udus” on vaikne. Ärevalt vaikne.

Vootele Ruusmaa. Illustratsioon: Helmi Arrak.

Kuula luuletajat: Vootele Ruusmaa

Varasemalt üksnes Müürilehe paberversioonis leidunud luulet ilmub nüüd ka meie veebiväljaandes. Luulerubriigis seekord noor Viljandi luuletaja ja muusik Vootele Ruusmaa. Lisaks luuleridadele alustasime ka Müürilehe raadio luulepodcastidega, et luulevalikuid autori enese häälel sisse loetud tekstidega täiendada ja laiendada.

Päriselu idealistlik kloon

„The Newsroom” on Emmy ja Oscari võitnud Aaron Sorkini („The Social Network”, „The West Wing”, „A Few Good Men”) loodud poliitiline draamasari, mis keskendub fiktiivse uudisteagentuuri Atlantic Cable News (ACN) telgitagustele.

TOP 10: Pastacas

Olen Pastacas ehk Ramo Teder ja proovin siia tippida oma lemmikinstrumente, kuigi ma tegelt miski pillimees ei ole ja ühtegi pilli mängida ei oska ja ehk seepärast ka neid erinevaid nii palju proovint olengi. Lähtun sellest, et pistan aint need pillid, mida ise mängint olen.