Pro et contra

Paradiisi triloogia teine jagu jätkab esimeses osas esitatud problemaatikaga, tuues sisse uue tüliõuna – usu. Läbi musta huumori prisma käsitleb Seidl siingi Euroopa neokolonialismi, usufanatismi ja isegi armastust, pilgates vägagi teravalt siinset „paradiisi”.

Laia tänava mehed

„Pàl-tänava poisid”. Ferenc Molnàri „Pàl-tänava poisid” ainetel. Ungari keelest tõlkinud Julius Mark. Lavastaja Mart Koldits. Kunstnik Jaagup Roomet. Dramaturg Diana Leesalu. Liikumisjuht Märt Agu. Osades Alo Kõrve, Andero Ermel, Argo Aadli, Henrik Kalmet, Indrek Ojari, Karl-Andreas Kalmet, Kaspar Velberg, Kristjan Üksküla, Mart Toome, Mikk Jürjens, Märt Pius, Priit Pius, Priit Võigemast, Tõnn Lamp, Veiko Tubin. Esietendus 8. juunil 2013 Linnateatris.

Tartu muusikanädal toob publiku ette 23 artisti ja suure klubiõhtu

5.-10. augustini kihab suvine Tartu südalinn festivalidest: taas on tulemas armastatud filmifestival tARTuFF ja teistkordselt ka Tartu muusikanädal. Terve nädala linastuvad Raeplatsil asuvas vabaõhukinos tasuta väärtfilmid ning 8.-10. augustil kulmineeruvad sündmused Tartu muusikanädalaga, mis Tartu hoovid ja kohvikud hea muusika ja põnevate esinejatega täidab.

Elu teeb omad korrektiivid

„Searching for Sugar Man” on eheda muusika saatel kulgev dokumentaalfilm legendist ning mehest selle taga – Sixto Rodriguezest. Kaasahaarav lugu avab Detoroidis tegutsenud muusiku elukäigu viisil, mis toidab usku, et varem või hiljem suudab väärt muusika end kuuldavaks teha.

Interview: Thomas Ankersmit

Thomas Ankersmit is an experimental musician and installation artist who lives in Berlin. During his last visit to Tallinn in 2011 within the framework of Tuned City festival, we managed to speak with Thomas about electro-acoustic music, sound constructions and why is Tallinn attractive to sound artists.

Kafkalik fatalism ja ulmesse vormitud prantslaslik romantika

Prantsuse filmiloo vahest nimekaima autori Jean-Luc Godardi „Alphaville” on minimalistlik ulmekas, mis toetub peamiselt loole ja ideedele, laenates nii stiililise atmosfääritunnetuse kui sisulisi detaile düstoopiaklassikutelt, ennekõike muidugi George Orwelli igiakatuaalsest „1984-st”.

Vimm ja vaimustus hommikusöögi juures

Blake Edwardsi „Hommikusöök Tiffany juures” on film, mis saavutas nii masside kui ka filmikriitikute poolehoiu. Selle põhjusena võib näha Audrey Hepburni perfektseks lihvitud tegelaskuju Holly Golightlyt, ent märkamata ei tasu jätta ka sellele sekundeerivaid elemente.