Müürileht

Müürilehe aktivisti ankeeti palusime seekord täita Biotoopia linnajalutuskäikude korraldajal Hildegard Reimannil.

François Schuiteni ja Benoît Peetersi „Brüsel” on suurejooneline ja läbi mõeldud retrofuturistlik kunstiteos, mis avab linnaplaneerimise seoseid inimeste heaoluga ning ähmastab utoopia ja düstoopia piirjooni.

Teadusuuringud ütlevad, et kui valida aeglasem sõidukiirus, on võimalik vähendada summutist väljuvaid süsinikuemissioone linnakeskkonnas 25% ja maanteel 12–18% võrra.

21. ja 22. novembril 2022 toimub PÖFFi raames 11. korda rahvusvaheline seminar Music Meets Film. Kahe päeva sisse on mahutatud vestlusringid, mentorlusprogramm, kontserdiõhtu ja auhinnatseremoonia. Mitmeid arutelusid kantakse huvilistele üle ka veebis.

„Tõukejõud” on rubriik, mis tutvustab inimesi, kes tegutsevad muusikaga seotud elualadel. Seekord räägib oma töö eripäradest pianist ning ERSO maine- ja kommunikatsioonijuht Kärt Ruubel.

Juba mõne päeva pärast kogunevad sajad miljonid jalgpallijanulised ja isegi need, keda see mäng muul ajal külmaks jätab (kaasa arvatud mina), ekraanide ette, et saada osa Kataris toimuvast jalgpalli MMist.

Joonas Veelmaa tekst tunnistab ausalt üles, et kiirustamisest hoolimata olulisele lähemale ei jõuta.

Tallinn on tegelenud aastakümneid üksnes autokeskse mõtlemise ja planeerimisega, pidades teisi liiklejaid ebaoluliseks. Mida teha, et meie kõige vahetum elukeskkond oleks meeldivam? Et tänavad oleksid koht, kus on hea olla, mitte koht, kust ebamugavusega läbi liikuda?

Täna pakume eelkuulamiseks death metal’i koosluse Surgent omanimelist debüütalbumit, mis teeb lühikesi põikeid bossanoovasse ja grungesse ning puudutab teemasid Mesoameerika rahvaste veristest rituaalidest ületöötamiseni. Oma esimesest plaadist räägivad bändi liikmed Endrik Salak (vokaal), Jaan Varts (kitarr), Jüri Tarkpea (bass) ja Sten Loov (trummid).

Viimase 30 aastaga on autost saanud eestlaste materiaalne ese nr 1, mistõttu pole imestada, et autoga seotud tegevused ja sellega kaasnev folkloor troonivad igapäevaelus kõrgel kohal. Seetõttu vaatamegi mõningasi soppe meie autokultuuri seedekulglas.

Kunstnik Hamza Mohammed Beg pakub välja kümme küsimust, millega mõtestada lahti oma kondamiskogemusi.

Müürilehe toimetus palus kümnel kultuuriinimesel avada oma suhet autode ja autokultuuriga. Kas õhus on armastust, vihkamist või hoopis mõlemat? Äkki meenub mõni kogetud lugu, mis seda peegeldab? Kas auto on kodu pikendus või pelgalt transpordivahend ja kas raudruuna omamine 21. sajandil tekitab süütunnet või on tegemist pigem paratamatusega?