Müürileht

Tartu Linnaraamatukogu tähistab sel kevadel väärikat 100. sünniaastapäeva. Müürileht küsitles sel puhul seitset kultuuritundjat tartlast, et uurida, millised on nende seisukohad olulisemates raamatukogusid puudutavates küsimustes. Vastab Kaspar Jassa.

Mart Siilivask ja Tõnis Kimmel „Jalutaja teejuht. Tartu I. Südalinn ja Toometagune”. Naiivkevadiselt võimalikest Tartutest

Tartu Linnaraamatukogu tähistab sel kevadel väärikat 100. sünniaastapäeva. Müürileht küsitles sel puhul seitset kultuuritundjat tartlast, et uurida, millised on nende seisukohad olulisemates raamatukogusid puudutavates küsimustes. Vastab Sven Vabar.

Hardi Volmeri uus linateos „Elavad pildid” pakub oma mitmekihilise ja nüansirikka filmikeelega hulgaliselt mõtlemisainet ja erinevaid tõlgendamise võimalusi. Filmitegijate Hardi Volmeri, Peep Pedmansoni ja Ott Sandrakuga pidas nõu kunstikriitik ja arhitekt Andri Ksenofontov. Kokku tuli sellest sama värvikas ja elav lugu nagu film isegi.

Kirjastuse Lugemik eestvedajad fotograaf ja kunstnik Anu Vahtra ja graafiline disainer Indrek Sirkel nendivad, et maailma mõistes on nende väikekirjastus lihtsalt üks paljudest ‒ siin aga veel täiesti omalaadne ettevõtmine.

9. mail toimub juba seitsmendat korda Tartu noore kunsti oksjon, mille roll kohaliku kunstimaailma värskete nägude pildiletoomisel järjest kasvab. Oksjoni korraldaja Liina Raus on sel aastal oksjoni eesmärgid ja identiteedi selgemalt välja joonistanud.

1. aprillist asus Tartu Kunstimuuseumi direktorina tööle Rael Artel, kes on tegutsenud seni vabakutselise kuraatori ning kaasaegse kunsti festivali ART IST KUKU NU UT kunstilise juhina. Uurisime värskelt direktrissilt miks loobuda vabakutselisuse muretust vabadusest ja astuda suure institutsiooni etteotsa ning miline peaks olema üks kaasaegne kunstimuuseum.

Müürileht annab Eesti Vabariigi 95. sünnipäeva puhul sõna noortele ja avaldab käesoleva aasta vältel nägemusi ja mõtteid kaasaegsest Eestist. Rahvaraamatukogude nähtavuse ja mõju üle mõtiskleb kriitik Mihkel Kunnus.

Tants on läbi aegade andnud rahvastele võimaluse salvestada oma kogemusi, tundeid ja olemust. Inimene, kes tunnetab oma keha ja oskab tema vajadustega toime tulla, on ka ise rõõmsam ja teotahtelisem. Professionaalne ja heatasemeline tantsukoolkond rikastab riigi kultuurielu ning tõstab tema mainet maailma silmis. (Eesti tantsu arengukava, 2003).

Mis võiks juhtuda, kui ühendada tulevikku vaatav digitaalselt genereeritav vormiloomevõimalus tagasivaatavate manuaalvõtete (näiteks paberi voltimise tehnikatega) ja looduse fraktaalse loogikaga?

21. aprillini on Kumu viiendal korrusel avatud Raoul Kurvitza isikunäitus, kus on väljas kunstniku tööd 1980. aastate lõpust kuni tänapäevani.

Lisaks kontsertidele, töötubadele, seminaridele ja restoranidele on TMW-l sel aastal kavas põnev „vestlusring” ehk „TMW Talks”. Avatakse tuuril olevate bändide telgitaguseid, räägitakse heli ja filmi kooslusest ning loomulikult ka disainist ja äppidest. Üks põnevamaid teemasid on kindlasti Välis-Eesti vinüüli kirju maailm. Martin Jõela valis välja kümme Välis-Eesti vinüülplaati, mida elu jooksul peab kuulama.