Müürileht

Kõik on paigas, kui lasta neil lihtsalt olla. Suvelõunal „sangast” tiksuda, grillipeol kuumarabanduse soundtrack’i esitada. Ja eriti viimasel juhul – nagu Tartu Muusikanädala avaõhtul kogetud – on võimalik neid ka huvi ja naudinguga kuulatama jääda, sest päris võluv on see kontrast lugude nukruse ja juhttandemi kavalalt välkuvate mustlasesilmade vahel.

...Berk Vaher (Tartu Kultuuritehas), Helen Sildna (Tallinn Music Week) 11:15–12.30 Tuuritamine Eestis – on see...

Kes või mis on kakskümmend aastat Weekend Guitar Triot? Olimar Kallase koomiksitegelased, kes on joonistatud pildi asemel helisse. Nad lihtsalt ei püsi paigal, nad peavad seiklema, uitlema, vääratama peaaegu alla heliilma teravatelt äärtelt, et siis ometi mingi ühise nalja läbi taas uutele avarmaastikele, kärestikele ja soosaartele päästetud saada.

Ariel Pink has been one of those (increasingly numerous) artists for me whose concept(s) are considerably more exciting than the execution itself. And I’m one of those people in Pink’s (numerous? or dwindling?) audience who finds his lo-fi records more interesting even though I’m not particularly keen on lo-fi in general.

Neljapäeval, 9. mail läheb käima kirjandusfestivali Prima Vista põhiprogramm, mille eel tutvustab Müürileht festivalil üles astuvaid väliskirjanikke. Läti venekeelsete luuletajate rühmituse Orbita moodustavad neli meest: Artur Punte, Sergei Timofejev, Semjon Hanin ja Vladimir Svetlov.

Prima Vista toimub tänavu juba kümnendat korda. Nime poolest ja keskmelt Tartu kirjandusfestival, suuremalt sisult ja siiretelt üle linna ja sõnakunsti piiride kanduv kultuuripidu.

Hüpnagoogia/hauntoloogia on ehk juba eilse-üleeilse päeva moesõnad, aga ega siis otsekui unenäost väljasopistunud muusika lõppenud pole. „After Hoursit” võiks pidada kontseptalbumiks, millel ületunnitööst kurnatud rööprapsija kuulmekilede vahel avanevad vana Euroopa escherlikult moonutatud lossikoridorid, kus kummitavad kõhetud krahvid, kel sajandite saladused ja suguvõsa intriigid slepiks järel.

Wrupk Urei debüüt, kaua kaunikene „Kõik saab korda”, oli juba isegi vahva eklektiline tükk, aga...

Võid olla sündinud Nõukogude Liidus ja Kohtla-Järvel, aga kui oled kasvanud muusikasse, siis võid ehitada endale sellest tiivulise sõiduki, mis tuiskab Monte Carlost Riosse ja Friscost St. Tropezi.

The long awaited Wrupk Urei debut was an exciting eclectic piece, but their new album is even more exciting.

You may have been born in the Soviet Union, but when you grow into music, you can build yourself a winged vehicle and speedily sail from Monte Carlo to Rio and from Frisco to St. Tropez.

...Berk Vaher tõdes hiljuti toimunud kohtumisõhtul autoriga, et Urmas Vadit isiklikult tundes on teda alati...