Müürileht

Müürilehe poliitilisuse-numbri luuleküljel kaigub igikestev eestlaseks olemise küsimus.

Müürilehe juunikuisel luuleküljel kirjutab rakuteadlane Siim Pauklin.

Müürilehe rännunumbris luuletab Andra Teede sellest, mis juhtub maailmas ajaga, kui jääb halliks üks laevakapten.

Müürilehe huumorinumbri luuleküljel tilgub aeg traani.

Müürilehe seksinumbris luuletab Triin Tasuja armastusest ja vihkamisest.

Müürilehe Ida-Euroopa numbris luuletab Sarajevost pärit Saša Skenderija, kelle read on bosnia keelest tõlkinud Rauno Alliksaar.

Täna, 2. veebruari õhtul kell 18 avatakse Hobusepea galeriis Giulia Landonio, Johanna Greta Mölderi, Ann Pajuväli ja Irma Isabella Raabe ühine näitus „Jooneülene ruum”.

Müürilehe tulevikunumbris luuletab Mirjam Parve homsest päevast.

Müürilehe detsembrinumbris luuletab Ingel Undusk hetke igaviku tajumisest.

Müürilehe novembrinumbris luuletas Mehis Heinsaar keskpäevatühjusest, hilissuve ulmadest ning novembriöisest merest.

Müürilehe traditsiooninumbri luuleküljel mõtiskleb Jaan Pehk Eesti sajanda juubeli eel olukorra üle kodumaal.

Järgnev sündmuste ahel toimus ajal, mil Nartsissos ei olnud veel müüt, vaid üks endassetõmbunud mees, kes elas perekonna ja sõpradeta. Tema minimaalsete väljapoole suunatud intentsioonidega elu äratas tundmuse talumatust üksluisusest, mida oli silmale valus vaadata. Kui kogukond oli lõpuks Nartsissosel ühiste kokkupuutepunktide vähesuse tõttu ja pigem vähem kui rohkem viisakalt enda hulgast lahkuda palunud, tõusis Nartsissos püsti. Ta oli keskmist kasvu mees.