Müürileht

Ideede generaator, Insta baddie ja muusik – Eesti värskeima popstaari loomemasin töötab täiel võimsusel, rakendades korraga nii šoki- kui ka armastusteraapiat.

Olukorras, kus 68% kväärnoortest peab justkui iseenesestmõistetavalt kogema koolikeskkonnas vaimset vägivalda ning perekonnaõpetust õpitakse 15 aastat tagasi välja antud õpiku järgi, tasub küsida, kas see ikka peab nii olema. Kas terve inimgrupp peab tõesti end 12 aastat oma elust ebaturvaliselt tundma?

Patu ja õndsuse vahealasid künnab juuninumbris üles Hebo Rahman.

Meeste käitumise aluseks on põlgus homoseksuaalsuse vastu. Eriti ilmekalt avaldub see väikelinnades, millest pea kõik rajanevad hegemoonilise maskuliinsuse printsiibil.

Jaan Pärn ja Pahad Seemned iseloomustavad end järgmise lausega: „Kasvasime üles hullumeelsete 90. aastate Tartu Ülikooli geograafide matkalõkete suitsus, keldrikõrtsides ja kultuurimajade lavadel.”

Suvi on Maarjamaal lühike ja seda enam on tähtis, et puhkuseks saaks valitud õige lektüür! Kuidas aga orienteeruda uuema kirjanduse valikus? Kas proovida uisapäisa ja huupi, kas näkkab, või teha valikuid teadlikult ja sihipäraselt, täpsemalt oma sodiaagimärgi järgi?

Meik on üks viis, kuidas toretseva eneseväljendusega halli ja praktilise maailma hõlma alt välja astuda. Mängides värvide, tekstuuride ja kujudega, on meil võimalik ilu tähendus täielikult pea peale pöörata.

Laupäeval leidis aset järjekordne Pride-marss, mis sel korral toimus Tartus. Vikerkaaretoonides plakatite, lippude ja näomaalingutega 1000-pealine rahvahulk marssis Vanemuise pargist Raekoja platsile.

Õigus mõistlikult korraldatud ja tervislikule elukeskkonnale võiks olla demokraatlikus ühiskonnas sama elementaarne kui õigus usulisi, seksuaalseid või poliitilisi vaateid väljendada ja praktiseerida. See tuleb meil aga kollektiivselt kätte võidelda, kasutades selleks näiteks kihutustööd, puuoksa enda elukohaks registreerimist, kommunaalkunstilisi protestiaktsioone või hambapastaga pasteerimist.

Kiirem kui EKI, ammendavam kui Vikipeedia – Müürilehe rubriik „Puust ja punaseks” selgitab sõnu, mõisteid ja olukordi, millest räägitakse palju, aga mille päritolu ja tähendust suudavad vähesed lõpuni aduda. Seekord vaatleme terminit, mis aitab normatiivses maailmas võimalikult valutult ellu jääda.

Muusik, raadiohääl ja näitleja Kristel Aaslaid asub sel pühapäeval toimuva 12-tunnise Tantsumaratoni päevajuhiks juba teist korda. Kuidas lakkamatult tantsides ellu jääda?

Varakevadel, kui paistis, et oleme sisenenud n-ö Bermuda kolmnurka, kus ühiskonda pigistasid armutult värske Ukraina sõda ning energia- ja koroonakriis, tegime toimetuses võllanalja, et küll elu oli ikka aastal 2019 muretu – palgalõhe, EKREIKE ja metsade lageraie.