Müürileht

Mäo ristmikule istuksid kui valatult suunaviidad New York – Chicago – L.A., et teha kaasa üks muusikaline rännak Süda-Eestis pesitseva Tanel Matsaluga.

Post-traumaatilise stressihäire ravis terendab silmapiiril lootuskiir, milles mängib peaosa aastakümneid keelu all olnud MDMAl põhinev psühhoteraapia.

Inimkonna sajanditepikkuse tehnoloogilise egotripi tulemusena oleme kujundanud oma ühisruumi nii mitmeid loodusnähtusi eirates kui ka elurikkust hävitades. Teadmised paremini tegemiseks on juba ammu olemas ja täienevad pidevalt, kuid nende juurutamise loidus peaks tegema muret igaühele, kes võtab kliimamuutust tõsiselt.

Eeldused, et naised tahavad lapsi saada, naudivad emadust tingimusteta ning tulevad sellega instinktiivselt toime, kahjustavad meid. Emadusega seotud ambivalentsus on tõenäoliselt levinum kui me arvata oskaks.

Lauri Pilteri roheline taskuraamat sobitub metsajaki taskusse, kõnetab endaga sarnast uitlejat ning haagib end siis südame ligi nagu kiuline taimeseeme varruka külge.

Kontserdiagentuur Damn.Loud on hoolitsenud juba üle viie aasta selle eest, et oma live’i-doosi saaksid iga kuu kätte ka need, kel südames süngema elutunnetusega paarituv muusika. Kelle maitse loeb, milline on eesti publik ja mis päästab magamata korraldaja päeva?

Taasiseseisvumise ajast on sööbinud eestlaste kultuurimällu ilmselt igaveseks lubadus vabaduse nimel kas või kartulikoori süüa. Nüüd, kui majanduslik surve pead tõstab, näeme, kuidas Kesk-Euroopas meie nimel sääraste raskustega ei riskita.

Eksperimentaal- ja müramuusika võib esimesel kuulamisel pelutada, kogumikalbumi „Vahelüli” vaheldusrikas kollaaž on aga algajale kõrvale hea sissejuhatus.

„Tõukejõud” on rubriik, mis tutvustab inimesi, kes tegutsevad muusikaga seotud elualadel, kuid ise lavalaudadele ei satu. Seekord avab Õunaviksi vedaja Villem Valme väikeplaadifirma argipäeva.

Tänapäeva inimest ei ohusta mitte teadmiste puudus, vaid nende üleküllus. Ülekülluse tekitamisega näevad sageli vaeva terved tööstusharud, mille elujõulisus sõltub nende suutlikkusest manipuleerida uute teadmiste loomist ja summutada ebameeldivate faktide levikut.

Kasvavat arvutusvõimsust on juba pikka aega meditsiinivankri ette rakendatud. Psühholoogilise trauma ja sellest tulenevate stressihäirete tehnoloogia abiga ravimine tundus kaua võimatu, kuid nüüdseks on katsetatud edukalt hulganisti lahendusi, mis toimivad ka ilma selle tagamaid lõplikult tundmata.

„Kelle kõht ei korise, selle meel ei porise,” ütleb üks kaunis vanasõna. Küllap see nii ongi ehk mida kurvem meel, seda kurvem keel ning vastupidi. Seda, et trauma võib olla seotud ka suu ja seedetraktiga, tõestavad mitmed lood nii elust enesest kui ka kunstist.