Müürileht

Kadri Liis Rääki „Xarkaadia” paneb ahvatlevate materjalide, defineerimatute vormide ja viidete sigri-migriga külastaja meele vohama ja tilkuma. Tulemuseks on kõnd ennustamatus tajulises labürindis.

Vabariigi aastapäeva lähenedes tasub mõelda, kuidas panna rahvusriigi enesekirjeldus ehk suur lugu võitlusest, võidust ja progressist sobituma keskkonnakriiside kontekstiga, mis asetab rahvusriikidele ressursside ületarbija ja globaalses ületootmises osalejana hoopis süükoorma.

flumeni „Homoerotica” on kommentaar kväärlikule hookup-kultuurile.

Veebruarikuu luulerubriigis figureerivad keskkonnateadlikud peaparandajad ja purunenud šampusepudel.

Vabakutselise elu sügavad erisused Austrias ja Eestis, laste ja lemmikloomade siiras kaasamine loomingulisse töösse ja põhjus, miks kunstnikud ei ole enamasti obsessiivsed inimesed.

„Tõukejõud” on rubriik, mis tutvustab inimesi, kes tegutsevad muusikaga seotud elualadel, kuid ise lavalaudadele ei satu. Seekord räägib Tallinn Music Weekis töötav Eva Johanna Lepikov muusikavaldkonna kommunikatsiooni põhitõdedest.

Tantsustandardid techno-klubis erinevad üldjuhul sellest, kuidas tantsitakse näiteks Kolmes Lõvis. Lisaks muusikale on teisigi tegureid, mis eri keskkondade „tantsuetiketti” kujundavad. Mida meie liigutused väljendavad, kust need tulevad ja millega kulmineeruvad?

Kiirem kui EKI, ammendavam kui Vikipeedia – Müürilehe rubriik „Puust ja punaseks” selgitab sõnu, mõisteid ja olukordi, millest räägitakse palju, aga mille päritolu ja tähendust suudavad vähesed lõpuni aduda. Seekord käsitleme tunnet, mille ökokriis on endaga kaasa toonud.

Terve selle EP jooksul on tunne, et kohe hakkab midagi juhtuma. Veidi nagu see üürike ärev twilight zone, kui kodune soojategu hakkab lõppema ja on aeg end reivile sättida.

Sel pühapäeval, 20. veebruaril esineb Tallinnas Sveta Baaris USA Jersey Club’i esileedi UNiiQU3.

Raamatuid ei pea tegelikult tingimata paberilt lugema, teinekord võib neid hoopis kuulata. Kust aga leida parimat lektüüri, kuidas mitte kaotada tähelepanu ning mil viisil (ja miks) harjutada end kuulama olmetoimingute kõrvale lisaks ajaviitekirjandusele ka klassikat?

Soolise enesemääratlemise õigusele sillutab teed muu hulgas avalikkuse hoolikas keelekasutus.