Phase Fatale – Redeemer (Hospital Productions, 2017)
Lugemisaeg 2 minPhase Fatale’i debüütalbum „Redeemer” maalib kuulajale pildi trööstitust postapokalüptilisest maailmast, kus vaimset ja füüsilist lunastust on võimeline pakkuma vaid välisilma salgav hedonism ja konstantne ekstaatiline seisund.
PF on kehtestanud end viimase paari aastaga kui üks tähelepanuväärseim techno tumedamaid äärealasid avastav artist. Selliste mainekate leibelite nagu aufnahme + wiedergabe, Jealous God ja Unterton alt ilmunud EPdelt tuttav agressiivne ja palavikuline kõlapilt on leidnud oma kindla koha ka „Redeemeri” peal, kuid mõjub kindlasse kontseptuaalsesse struktuuri asetatuna tunduvalt värskema ja põnevamana.
Esimesed kaks lugu „Spoken Ashes” ja „Operate Within” ongi plaadi kõige „klubisõbralikumad” palad – kõrva jäävad PFi puhul juba nii tuttavad hüpnootilised rütmid, metalsed trummid ja teravahambulised süntesaatorid.
Täispikk album annab võrreldes EP-formaadiga tunduvalt enam ruumi eksperimenteerimiseks ja nii on tantsuplatsikesksemate lugude kõrval ka paar techno dekonstrueerimise katsetust. „Interference” ja „Beast” on mõlemad pigem atmosfääri loomise taotlustega ja annavad pidevalt kuklasse raiuva 4/4 bassirütmi järel vajaliku pausi hingetõmbeks. Siin on tunda ka väikest kummardust Regise veetava Downwards Recordsi kataloogile, kus techno, ambient ja noise mahuvad kõik ühe täpsustamata nimetaja alla. Otsi kokku tõmbav tempokas postpungilik nimilugu paneb pulsi taaskord kiiremini käima, kuid lõpliku katarsise tekitamiseks jääb sellel jõust puudu.