Plaadiarvustus: Angus – Angus (2014)
Lugemisaeg 2 minEestikeelse reggae-plaadi ilmumine on üks haruldane nähtus, kuid nüüd on sellega hakkama saanud Viljandist pärit 8-liikmeline kooslus Angus.
Anguse debüütalbum ühendab California surfi-ska, Jamaica reggae ja Eesti pärimusmuusika sujuvalt 42-minutiliseks pakiks. Plaadi avanumber tõmbab kohe diivanilt püsti tantsima ning toob mõtteisse mõnusad suvepeod. 13 palast koosneva plaadi tantsulugusid tasakaalustavad rahulikuma kulgemisega helitööd, millest väärivad mainimist armastusest ja stressivabast elust rääkivad „Armureggaebiit” ning „I am not in a hurry”.
Kahjuks jääb aga enamus palasid oma sisult liialt primitiivseteks ning seetõttu on ka plaadi eluiga valdavalt ühe suve pikkune. Parim näide sellest on lugu „Fanta”, mis on pühendatud menukale karastusjoogile.
Anguse muusika töötab kõige paremini elava muusikana ning tuleb kiita seda, kui hästi on suudetud live-tunnetus plaadile jäädvustada. Eriti särab albumil bändi rütmisektsioon, kelle soolod annavad Anton Ventsli karismaatilisele häälele parajalt vürtsi juurde ning täidavad laulukirjutuses leiduvaid auke. Ventsel on suutnud eesti keele reggae’le sobilikku vormi sättida, laskumata liigsetesse „yaman”-klišeedesse ning jäädes truuks oma Viljandi juurtele.
Plaadi võtab hästi kokku loo „Mõnna” refrään, mis kõlab: „Mõnna, mõnna – Mõnna, mõnna – Oo-oo”. „Angus” ongi teosena mõnus, kuid ei lõika väga sügavalt. Arvestades, et tegemist on bändi debüütalbumiga, on mehed suutnud kokku panna ühe väga hea plaadi, mis, nagu kollektiiv ise on öelnud, „paneb jala tatsuma ka teie vanaemadel”. Positiivse muusika mõju ei tohi alahinnata ning ootan, et kauamängiv leiab tulevikus ka järje. Angus on astunud tugeva sammu eestikeelse reggae eest ning loodetavasti leiab nende muusika oma koha ka suurema publiku teadvuses ning raadiolainetel.