Plaadiarvustus: Blaue Blume – Beau & Lorette (Brillante Records / A:larm Music / Universal Music Denmark, 2014)
Lugemisaeg 2 min„Blaue Blume” on saksa keelest tõlgituna sinine lill, mis sümboliseerib igatsust, armastust ning püüdlust lõpmatu ja kättesaamatu poole. Samuti on see lootuse ja asjade ilu märgiks. Nii võiks kirjeldada ka ansambli Blaue Blume loomingut.
Kopenhaagenist pärit neljaliikmeline koosseis on jõudnud end vähese tegutsemisajaga taani muusikamaastikul kuuldavaks teha ja hakanud tasapisi järgijaskonda kasvatama. Tegemist on bändiga, kellel jagub julgust ja fantaasiat ületada piire ning eksperimenteerida. Neid võiks võrrelda nii Cocteau Twinsi kui Wild Beastsiga ning inspiratsiooniallikana on märgata ka Kate Bushi.
Eelmisel aastal välja antud paladele „Helen” ja „On New Years Eve” on tulnud lõpuks lisa EP „Beau & Lorette” kujul, millelt esimesena ilmunud singel „In Disco Lights” kannab endas varajaste 90ndate nostalgia hõngu. See viiest plaadil leiduvast helitööst hoogsaim pakub kuulajale kahtlemata mahedat energiasööstu. Tervet EPd läbib romantiline sümbolism, mis viib kuulaja iga minutiga aina sügavamale kaasa. Saatjateks sellel retkel on skandinaavialikud külmakõlalised trummid, mida pehmendab 70ndate poproki orgaanilisus. Kõik see on harmoonias solisti ning põhilise lugude kirjutaja Jonas Smithi taevaliku falsetiga, milles pesitseb agoonia ja igatsuse noot. Plaadil kõlav materjal on kirjutatud peamiselt ühisel reisil läbi Põhja-Ameerika ja salvestatud Kopenhaageni stuudios vaid viie päevaga. Kiire salvestusprotsess siiski kahjutööd teinud pole ning kõik on välja kukkunud meisterlikult.
Blaue Blume on järjekordseks tõestuseks, et taani muusikaskeenel tasub silma peal hoida. Bändi kaasmaalased Get Your Gun, The Woken Trees, The Wands ja Sekuoia on Tallinnas juba edukalt kontserte andnud. Jääb vaid loota, et ehk näeb järgmisel Tallinn Music Weekil või lausa suuremal naaberfestivalil Positivusel ka kooslust Blaue Blume.