Helikasseti taassünd, küll piiratud ulatuses, ei ole enam mingi uudis, nii et trendijoon on jõudnud tänaseks platoofaasi. Siit-sealt ilmub välja retroformaadis üllitisi, eriti eksperimentaalse muusika sektoris, kuid tänapäevane tantsumuusika kassett lõhnab nii väga 1990ndate järele, mil siinmail ringlesid nii vinüülidelt võetud koopiad kui DJde mixtape’id.

Eelneva taustal on house’i kasseti ilmumine 2015. aastal ootamatu, aga nimelt sellisel moel (lisaks digiformaadis) jõudis meieni Eesti artisti Niilo Leppiku ehk Endamisi Salamisi looming. Tegu Moskva leibeli Isaiah Tapes teise katalooginumbriga, mis oma kaheksa loo ja 40 minutiga lubab rääkida pigem albumist kui EPst.

Avalugu „Rain Forest Brawl” on selgelt kutse tantsule: põhimotiiv on rulluv tech house, millega lõid mõne aasta eest laineid Rekidsi artistid, loo teises pooles kerkivad aga sügavusest Kassem Mosse mõjud. Algus on piisavalt hea, et siia otsa paar remiksi sobitada – Tallinn 73 koosseisust tuntud ja varem kodumaa klubides sageli plaate keerutanud, kuid enamasti Washington D.C.-s resideeriv DJ Julius venitab oma õõtsuvas dub’i-põhises töötluses akorde pikemaks. Karro Seemi versiooni avataktid on samas võtmes seni, kuni alustab nuhtlev basstrumm, mis viskab loo teknopõranda keskele, justkui vastuseks originaalist pärinevale vokaalisämplile let’s get together.

„Mundane” keerab biidile teravust juurde, olles nagu saksa post-hardcore’i dieetversioon, kus lõpupoole lisandub mahedamaid helisid. Kitarrilik „Kuhugi” on hoolimata inglise keeles esitatud unistustest eestlaslik puhkehetk, mille järel „Ho Lotta Slap” liigub kellamängust tumeda kõue meelevalda, kust ei puudu Subheadi stiilis kratsivad riffid. Loo dub-versiooniga naaseb rahu maa peale, nii et vaevu kostev põhimotiiv pärineb justkui keskpärase isolatsiooniga naaberkorterist.

„Keris” jääb päris lõppu, kuid suur viga oleks see maha magada: rütmikäigud viivad mõtted Ladomati jõulisemate lugude juurde ning Twin Peaksi agent Cooperi mõtiskluste vahel on tunda vanema tekno puudutust – minu jaoks parim lugu siin.

Endamisi Salamisi on hakkama saanud korraliku portsu tantsumuusikaga, millele oleks järg igati teretulnud.