Have a Nice Life’i 2008. aastal ilmunud debüüt „Deathconsciousnessˮ üllatas kõiki, kelle kõrvu see jõudis. Võimas ja piinatud helidest kantud duubelplaat, mis oli ootamatu ja jõuline sümbioos postpungist, shoegaze’ist, drone’ist ning industriaal- ja postrokist, täitis tühimiku, mille puhul kuulajad ei teadnudki, et see täitmist vajab.

Kõlab kohmakalt, aga HANLi Dan Barrett ja Tim Macuga suutsid selle kõik kokku sobitada, teenides antud protsessi käigus hulga fanaatilisi järgijaid. Nüüd, kuus aastat hiljem, on väljas nende kauaoodatud teine album „The Unnatural Worldˮ.

Nende kuue aasta jooksul on palju muutunud: blackgaze’ist on saanud tänu sellistele artistidele nagu Alcest ja Deafheaven miski, My Bloody Valentine, Godspeed You! Black Emperor ja Swans on tõusnud tuhast ning Barretti enda plaadifirma Enemies List Home Recordings on toetanud korduvalt „magamistoa”-rokkareid, kes tihti üsna tema bändi jälgedes astuvad. Võib öelda, et HANL 2014 kannatab seetõttu, et ta asub muusikamaastikul, mida HANL 2008 ette ennustas ja kujundada aitas. Jah, „The Unnatural Worldˮ kõlab palju vähem originaalselt, kui ilmselt nii mõnedki lootsid, kuid see ei takista sel olemast fantastiline album.

Kuigi esmasel kuulamisel pettumust valmistav, kuna see ei püüa nii kaunilt kinni „Deathconsciousnessile” omast ebamaisust, kuvab see plaat märke pigem küpsemast bändist. Albumi pikkust on poole võrra lühendatud, kuid erinevaid emotsioone leiab siit see-eest topelt. Nende 50 minuti jooksul jagatakse meile kõike alates „Defenestration Songi” agressiivsest gooti rokist, „Music Will Untune the Sky” imelistest kitarrisuminatest kuni neworderliku „Unholy Life’iniˮ. Ja see on produtseeritud ja mängitud sisse palju kompaktsemalt kui muu, mille HANL kunagi avaldanud on.

Hea uudis kõigile, kellele meeldib püherdada nooruse depressioonis: HANL on tagasi ja nende hingepurustav muusika on endiselt võrratu. Kui talv sinu jaoks veel piisavalt külm ja pime ei ole, siis võib „The Unnatural Worldˮ olla jäistel kuudel parim kaaslane.