Nagu viitab kohaliku ambient-muusika rahvusvahelist lippu kõrgel hoidva Joel Tammiku seitsmenda kauamängiva nimigi, on „Laane universum” ehitatud tervikuna üles ideele avarusest, takistuste puudumisest ning on meeliülendav ja suurepärane kuulamine meditatiivse meeleseisundi saavutamiseks. See on totaalne ja kõikehõlmav kognitiivne kogemus, mille täielikuks nautimiseks muutub sõnaline mõttekäik üleliigseks.

Kuulasin plaati korduvalt, olles ise samal ajal pikemat aega välismaal, ning tänu albumi teisele loole „Rand” sain kajakate kisa ja merelainete loksumise saatel mõtetes mitmelgi korral kodus käidud. Üleüldse on „Laane universum” soovitatav kuulamine kõigile nomaadihingega inimestele või pidevalt kuhugi äraihalejatele – olgu siis pikkadel road-trippidel automakist kuulamiseks või sügavatel mõtterännakutel heaks teekaaslaseks. Plaadil kõlavad ja kergesti äratuntavad loodushelid tekitavad kuulajas assotsiatsioone ja taaselustavad läbielatud emotsioone kokkupuudetest loodusega – seda maal, metsas või mere ääres olemise tunnet, eskapismi linna- ja ühiskonnaelust, isetut iseolemist. Samas kui tehnoloogilisem pool helipildist – peaasjalikult rütmidele ja kajadele ehitatu – loob korrastatud mustreid ja lookonstruktsioone, mille abil vaimurännakutel rajal püsida.

Pisut üllatav on albumi kaanekujundus, kuna magalarajooni korrusmajad ja nende vahel kõrguvad kõrgepingeliinid lähevad küllaltki lahku sellest, mida pajatavad lood, olgugi et esteetiliselt pole disainile sellegipoolest midagi ette heita. Võib-olla on sellega viidatud ühiskonnas viimasel ajal tajutavale igatsusele pöörduda tagasi loodusesse. Pilt võsastuvast tööstusajastust ja lätete juurde naasmisest, mida uute tehnoloogiate pealetung võimaldab.

Soovitan „Laane universumiks” aega võtta – olgugi et tegemist on ka hea taustamuusikaga, avardub lugude sügavus ja mitmekihilisus siiski kogu tähelepanu kuulamisele kontsentreerimisel. Ja kindlasti väärib see aegumatu kogumik ka kohta plaadiriiulis, kust seda oleks aeg-ajalt võimalik taasavastada.