Plaadiarvustus: Laura Groves – Committed Language (DEEK Recordings, 2015)
Lugemisaeg 2 minLaura Grovesi album „Committed Language” on inglise laulja-laulukirjutaja teine EP, mis kujutab endast mõnusat kombinatsiooni 70ndate hõnguga süntpopist, kaasahaaravatest käikudest ning sumedat suveööd meenutavast vokaalist, mis loovad üheskoos muinasjutulise õhustiku ja manavad silme ette pastelsed kommitoonid.
Varem ka esinejanime Blue Roses all tuntud Grovesi hääl kerkib esile justkui värvilisest udust. Kuigi plaadi võib liigitada popmuusika žanrisse, on selles piisavalt sügavust, et pakkuda kuulajale rohkem kui pinnapealset mõttelendu. EP neli lugu on küllaltki elavad, kuid mitte ülevoolavalt rõõmsad, ning nendes valitsev tasakaal muudab koguprodukti väga nauditavaks. Nimilugu ja teine laul „Dream Story” on energilisemad ning „Friday” ja „Mystique” sürreaalsemad, kuid võrdselt meeldivad on nad kõik. Võrreldes laulja eelmiste albumitega on „Committed Language” konkreetsem ja liikuvam, kuid unenäolisus on säilinud ka siin. EP sobitub ideaalselt kevadisse tärkavasse loodusesse, tuues kuulajani kujutluspildid eesolevatest suvepäevadest.
Groves, keda on nimetatud ka Kate Bushi nüüdisaegsemaks versiooniks, on ühtlasi popkollektiivi Nautic liige, kuid „Committed Language” on album, mis on üleni temalik. Iga detail on hoolikalt paigas, miski ei tundu üleliigne. Sillerdavad helid ja südamest tulnud sõnad täiustavad teineteist ning kokku moodustub hingega tehtud helitöö. Peenelt viimistletud ning leidlikult komponeeritud lugudega jõuab artist veel kaugele, sest see siirus ja ehedus, mis siit läbi kumab, ongi see, mis võiks muusikas alati olemas olla.