Motion Sickness of Time Traveli taga peitub USAs Georgias elav daam nimega Rachel Evans, kes teeb eksperimentaalset ambient’i.

Projekt „Ballade for a Full Moon” on niisugune: alates eelmise aasta septembrist annab MSOTT täiskuu aegu omal käel välja CD-albumi, millel on üksainus ligi tund aega vältav träkk. Seni on ilmunud viis albumit: „Ballade for a Harvest Moon”, „Ballade for a Hunter’s Moon”, „Ballade for a Beaver Moon”, „Ballade for a Cold Moon” ning äsjailmunud „Ballade for a Wolf Moon”. Loogiliselt võttes peaks see seeria ka jätkuma. Kõik seni ilmunud viis albumit on käsitsi kujundatud ning väiksetiraažilised (50 eksemplari). Õnneks on need aga täies mahus MSOTTi Bandcampi lehel kuulatavad nagu ka ülejäänud küllaltki mahukas diskograafia.

Esimesed kolm „Full Mooni” mulle huvi ei pakkunud – igavavõitu. Seevastu neljas – „Ballade for a Cold Moon” – on erakordselt hea. Ja äsjailmunud „Wolf Moon” on ka igati kena. Rachel Evans avaldab oma loomingut väga palju. Suurt osa sellest ei ole ma viitsinud kodus üle ühe-kahe korra kuulata, aga mõned ta tööd on väga märkimisväärsed. Nende aastate jooksul, mil MSOTT on tegutsenud (esimene album ilmus aastal 2009), on suurepäraseid albumeid kogunenud ikka päris mitu tükki – näiteks MSOTTi kõige kuulsam „Seeping Through the Veil of the Unconscious” (2010), „Slow Architecture” (2011), „A Marbled Youth” (2012) ja kindlasti veel mõni. Sellesse ritta kuulub nüüd ka „Ballade for a Cold Moon”.

MSOTT on ilusameloodiline ambient, aga ta ei ole triviaalne. „Cold Moon” näiteks kõlab natuke nagu Sven Grünberg, nagu too oleks võinud kõlada, aga kahjuks, kogu austuse juures, kunagi ei kõlanud. Õigupoolest on MSOTTi mõnikord taustalt esile kerkivad analoogsurinad ja -vilinad veidi hirmutavadki. Demdike Stare’ist, The Haxan Cloakist või Bee Maskist on asi siiski kaugel, MSOTT on ikkagi n-ö „ilus muusika”. MSOTT sobiks oma subliimses naiivsuses soundtrack’iks Ray Bradbury või Neil Gaimani teostele, kus idülliline lapsepõlv ja teismeea tiivaripsutused segunevad millegi tumeda, jäise, terava, paljudimensioonilise ja lõpmatuga. Seda kõike muidugi USA lõunaosariikide hubase kollase päikese all. Või kalbe külma kuu valguses.