Kaua aega tagasi, aastatel 2008–2009, toimus Eestis omamoodi stoner-muusika renessanss. Varasemast ajastust oli juba Taak, nüüd tegid ilma Smõuk, Talbot ja Voog, esinedes üritustel stiilis Roheline Planeet või Ganjapäevad. Samasse lainesse kuulub ka Tolmunud Mesipuu ning uue albumi „Tõhus toimeaine kvaliteetne õhtu kahele” väljalaskmisega saab neist automaatselt kõige pikaealisem grupeering nelja eespool mainitu seas.

„Tõhus toimeaine” algab ootamatult õrnakoeliselt moodsa drone’i vaimus nagu Asva või hilisema Earthi looming oma parimas kõlas. See spirituaalne meeleolu hajub siiski üsna kiiresti kurjam-ugrilikuks maalähedaseks müttamiseks. Muusikaline käekiri aina intensiivistub esimese veerandtunni jooksul, jõudes kulminatsioonini looga „Vahi torni”, mis on ehk albumi kõige rokilikum pala. Vastupidise mõju tekitab selles stiilide koosluses „Traditsionaal”, mille vaoshoitus läheneb pigem post-roki minimalismile – Crippled Black Phoenixi sõnavara kasutades oleks tegemist maailmalõpuballaadiga. Viimane lugu „Maguspea ja mõrupea” on ühtlasi albumi pikim ja viib meid tagasi aeglase drone’i radadele.

„Tõhus toimeaine” on võrdlemisi mitmekesine kompott helisid ning emotsioone. Puusse kindlasti ei panda ja võrreldes bändi debüüdiga on helipilt kõvasti dünaamilisem. Ehk on selles oma osa Maiken Madissoni viiulipartiidel, mis lisavad muidu kolmemehelisena tegutsenud kollektiivile uue tasandi. Samas on uus album kuidagi vähem stiilipuhas – mängitakse paljude erinevate kõladega, lõpuni ei mängita aga ühtki. Sestap, kui midagi ette heita, siis kompositsioonide ja kauamängiva lühidust – jättes kõrvale „Maguspea ja mõrupea”, on keskmine loo pikkus tugevalt alla viie minuti, plaat ise napid 31 minutit. Samas on siin toimeaineks muusikaline stiil, mille igast motiivist saaks omaette albumi. Mida on „Kuningas siigi” puhul kuulda umbes kaks minutit, seda teeb Asva rahulikult 15. Aga väidetavalt ongi eestlase natuur rohkem kontsentreeritud ja sissepoole vaatav.