Hiljuti sain paki 80ndate teise poole peavoolusouli vinüülide omanikuks. Peale vaadates tundus, et tegu on ühe halvima perioodiga popmuusikas. Põlgliku uudishimuga kuulates jäi varjatud pärlite kõrval silma, et armastatud Uku Kuut ja tema lo-fi-vaimus funk on just sellestsamast mõjutatud. Miks mulle ka indie-popp alati meeldinud on – need noorukid üritasid teha popmuusikat, aga jõudsid oma käepäraste vahenditega hoopis uue kvaliteediga helideni. Sama juhtus ka Uku Kuudil.

Paremat plaadifirmat kui PPU ei oskaks tema muusika jaoks ette kujutadagi. Eks need lood olid juba varemgi ringlemas – „Vibratsioonis” kõlas näiteks „Vision of Estonia”, mis oli ootamatu ja jäi mälestustesse saatma. PPU eestvedaja Andrew Morgan oskas parimad palad hästi välja valida ja koostada kaks head kogumikku. Andunud kollektsionääril on muidugi raskusi järje pidamisega, sest Uku lugudel on alati salatsevad („Secret Lovers”, „Secret Dream”, „My Secret”, „Secret Lover”) ja unistavad („Tallinn Dream”, „Secret Dream”, „Dream Lover”) pealkirjad ning need korduvad läbi mitmete väljaannete. Lood siiski ei kattu või neid on täiendatud.

Esimene kogumik võlus oma lapseliku rikkumatusega, mida on võimalik saavutada ainult siiraste kavatsustega läbi katsetamisrõõmu, kui noor Uku sai 80ndate Rootsis välismaiste trummimasinate ja süntesaatoritega möllata. Ega Kodu-Eestis vast ükski isa või ema oma kallite süntide juurde lapsi ei lubanud. Või äkki lubasid? Kui kellelgi on salvestusi, siis võtke minuga ühendust.

Plaadil „Grand Hotel” on enamiku lugude taga aastaarv 1995. See aitab kogumikku paremini kogeda. Uku oli siis juba Tallinnas, ta oli saanud harjutada ja mängida Rootsis ning Herbie Hancocki garaažis. See on juba küpsuseksam. Aga kahjuks jäi see muusika aastal 1995 Eestis märkamatuks. Meenutagem – siis ilmusid 2 Quick Starti ja Jami albumid. Eesti muusikat ei huvitanud kvaliteet. Underground’i hämaruses ilmusid aga Londoni kaasaegsete meeleoludega kassetid. Kuut oli oma minevikulaadse muusikaga ajast eest.

Ka 1995. aastal jäi Uku Kuudi muusika siiraks. Võlub ikka, et lood nõuavad vähe tähelepanu, vastu antakse aga nii palju emotsioone kui kuulajal vaja.