Women, eelmise kümnendi üks märkimisväärseimaid indie-rokigrupeeringuid, leidis 2012. aastal keset katkestatud tuure, väidetavaid lavakaklusi ja kõige lõpuks kitarristi Christopher Reimeri enneaegset surma ebameeldiva lõpu. Liikmed Matthew Flegel ja Michael Wallace liikusid aga edasi, et moodustada kõnealune Viet Cong, ja tundub, et Womeni hinguseleminekuga kaasnenud tormilised emotsioonid on nad suunanud oma debüütalbumil edukalt jõuliseimasse rokkmuusikasse, mis viimasest ajast meenub, olles üheaegselt jätk eelmise bändi sound’ile ning armastuskiri „vanale” post-pungile.

Womeni mürarikkus on kandunud edasi ka Viet Congile – industriaalsena kõlav rütmika ja hägused kitarrid loovad raske öise tunnetuse, kuid need ebakõlad on suunatud uskumatult ühtsetesse lugudesse. Album on täis nakkavaid gruuve ja erksaid riffe ning olenemata mõnevõrra aeglasest algusest hoiab meeste laulukirjutusoskus traditsioonilise kaasahaaravuse ja ootamatud helilahknemised, mis muusikal huvitavana aitavad püsida, järjekindlalt tasakaalus. Bänd kõnnib seda keerulist nööri mööda, mis asetseb kerguse ning nonde ebakõlade kallaletungi vahel, igatahes haruldase graatsilisusega.

Kui Viet Congile võiks süüdistuse esitada, oleks see selle eest, et nad viitavad liigselt oma mõjutajatele, sest album kõlab peaaegu nagu post-pungi parimate palade kogumik. Kooslus hüppab „March of Progressi” This Heatile omaselt psühhedeelialt „Silhouettesil” leiduva joydivisionliku popini ning sealt Swansi meenutava nutulauluni 11-minutises lõpuloos „Death”.

Viet Congi ei ole raske panna ühte hunnikusse teiste post-pungi taaselustajate Interpoli ja Bloc Partyga, aga tõsiasi on, et mehed ajavad plaadil oma asja nii hästi, et selle üle virisemine on mõttetu. Kui sulle meeldib post-punk (ja kellele ei meeldiks post-punk?), siis toob Viet Cong selle sinuni viisil, mida oskavad teha vähesed. See lihtsalt on üks muljetavaldavaimalt kirjutatud, mängitud ja produtseeritud uusi albumeid. Samal ajal kui Women – bänd, mis eksisteeris indie tumedatel äärealadel – tundus külm ja ligipääsmatu, kiirgab Viet Cong energiat, olles valmis suurteks tegudeks.