W.T.Drones on elektroonikaprojekt, kus eesti produtsendi Ki En Ra nihkes universumi giidiks on ameeriklasest vokalist Anthony Mills. Antud juhul ei tee giid seda unenäolist maailma meile arusaadavamaks, vaid lisab omalt poolt pööritust veelgi juurde. Ja seda kõige paremas mõttes.

Album ilmub vinüülina kohaliku plaadifirma Onesense alt, mis on andnud varem välja Ki En Ra EP „City of Moment” (2008) ja Kali Briisiga kahasse valminud EP „Headshot” (2011). Muusikalises mõttes jätkab produtsent ka selle plaadiga tuttavat rada, aga, nagu öeldud, seekord on kaasas Anthony Mills, mis tähendab täiesti uut kvaliteeti.

Ki En Ra muusika on minu jaoks väga elav. Kuigi ta ise kutsus oma instrumentaale Müürilehe intervjuus „taustadeks”, ei saa ma selle väljendiga nõus olla. W.T.Drones ei ole kaldu ei vokaali ega instrumentaali poole ‒ mõlemad koostisosad on võrdselt olulised. See helimaastik siin on hingav ja liikuv organism, mille mõõtmeid ei ole võimalik hästi hoomata. Seda muljet aitavad tekitada väga peenelt sätitud detailid, mille eraldi jälgimine on minu arust põnev, nagu ajaks Alice’ina küülikut taga.

Biidid on Dronesil rasked ja liigestest lahti ning tuigerdavad oma veidrat tantsu kõik need 22 minutit. Gravitatsioonina hoiab rütmi koos bass ‒ paks ja tihke nagu toss kopsus. Aeg-ajalt huikavad suured ja tolmused laborisse unustatud masinad, mis üritavad piiksude ja puuksude abil meiega suhelda. Ei usu, et see muusika ainult minu peas sürreaalseid visuaale vallandab. Kõige selle peale laulab hingestatud hääl väga veendunult segadusse ajavaid tekste. See on hullumaja soundtrack. See on korralik ulmefunk.

Siin pole uimerdamist ja siin pole kütet, aga kui plaat läbi saab, on mu kõhulihased ja kael natuke valusad. Ja ma olen teist nägu. Kindel soovitus.

Verivärske muusikavideo loole „Digits”:

Droonid lähevad lõpuks lendu: W.T.Drones’i vinüülalbumi esitluspidu saab hoo sisse homme õhtul kell 23.00 klubis ULME. Live’i teeb Espirit, DJ-settidega lummutavad Joscha Creutzfeldt Kölnist ning Taanilinna kohalikud keerukettamehed Kapten Tulevik, Kristopher Luigend ning Kersten Kõrge.