Täna toimus Eestis esmakordselt koolinoorte kliimastreik, mis juhtis tähelepanu kliimakriisile ja vajadusele vähendada süsinikuheidet kooskõlas Pariisi kliimaleppe ja IPCC teadlaskogu hinnangutega. Ülemaailmse kliimastreigi eripäraks Eestis näib kujunevat keskendumine Põxitile.

Reedene noorte koolistreik kliimamuutuse pidurdamise nimel ehk Fridays for Future sai alguse Rootsis eelmise aasta augustis, kui koolitüdruk Greta Thunberg otsustas üksinda parlamendihoone ees meelt avaldada, nõudes valitsuselt kliimamuutuse tõsiselt võtmist ning süsinikuemissioonide vähendamist kooskõlas Pariisi kokkuleppega. Tänaseks on Thunbergi meelekindlast streigist võrsunud ülemaailmne liikumine, mis toob reedeti klassiruumide asemel tänavatele tuhandeid noori. Üle maailma toimus täna kokku enam kui 2000 meeleavaldust, neist kolm Eestis: Tallinnas, Tartus ja Paides.

Pariisi kokkuleppe kohaselt peaks keskmise temperatuuri tõusu püüdma hoida allpool 1,5 kraadi piiri võrreldes tööstusrevolutsioonieelse tasemega. Valitsustevahelise kliimapaneeli (IPCC) mullune eriraport hoiatab, et kui praegust süsinikuheidet ei vähendata, elame poolteist kraadi soojemas maailmas juba aastal 2030, kahekraadine soojenemine võib aga kätte jõuda veel enne sajandi lõppu, tuues endaga kaasa üliohtlikud tagajärjed. Halvima ärahoidmiseks pole siiski veel liiga hilja – et tagada järeltulevatele põlvkondadele elamisväärne tulevik, saab ja tuleb otsustavaid samme astuda juba täna.

Jahedat ilma ja tuult trotsides kogunes kell 10 Toompeale mitusada noort kliimastreikijat. Tõsisele sõnumile vaatamata valitseb maailmalõpumeeleolu asemel rahvasummas rõõmus ja elev olek, hüütakse loosungeid, peetakse kõnesid, tehakse laineid. Osavõtt on esimese streigi kohta üllatavalt rohke ja mitmekesine, märkan enda lähedal mitmeid väikeste lastega peresid, tudengeid, tagapool ka paari eakamat pealtvaatajat. Aga Fridays for Future pole pelk noorteprotest. Hollandis, Suurbritannias ja Saksamaal on teadlased astunud üles ühisavaldustega noorte kliimastreigi toetuseks ja sama võiks kaaluda ka Eestis.

Põxit kliimastreigi keskmes

Ehkki Eesti kliimastreikijad kordasid ootuspäraselt globaalse sisuga sõnumeid („Maa ei ole prügikast!”, „Meil pole planeeti B”, jne), võib siinse liikumise omapärana näha keskendumist Põxitile. Märkan lähedal seisva meeleavaldaja käes plakatit sõnumiga „Põlevkivisõltlased, ärgake!”. Põlevkivitööstuse keskkonnamõju mainitakse ka kõnedes. Minu teada Ida-Virumaal täna kliimastreike ei toimunud, küll aga teadvustan rõõmuga, et vähemalt üks osaleja oli kohale sõitnud Narvast! Ometi mõjutavad nii põlevkivienergia tootmine kui ka sellest loobumise väljavaade kõige vahetumalt just idavirulasi. Ehkki mu väide põhineb eelkõige isiklikul paigaseosel ja mul pole selle tõestuseks tuua ühtegi uuringut, arvan, et põlevkivitööstus on üks põhilisi Ida-Virumaa sotsiaalse ja kultuurilise arengu pidureid, saati selline, mis kahjustab kohalike inimeste tervist[1] ja elukeskkonda ning mõjutab negatiivselt põlvkondadevahelisi sidemeid. Kas järgmine kord streigitakse ka Ida-Virumaal? Tahaks loota, et jah.

Kell 11 heliseb riigikogu ees üheaegselt mitusada äratuskella. Lahkun pisut hiljem streigilt kergendustundega, et Eestis on viimaks kliimamuutusest rääkima hakatud. Mulle meeldiks, kui ülemaailmsest Fridays for Future kliimastreigist kujuneks põlvkondadeülene liikumine. Ja reedest edaspidi päev, mis on tuleviku päralt.

[1]„Ida-Virumaal sündinud lapse oodatav eluiga on endiselt pea viis aastat väiksem kui Tartus või Tallinnas sündinud lapsel. Niisamuti diagnoositakse Ida-Virumaa lastel enam hingamiselundite haigusi ning suremus vereringeelundite haigustesse on Ida-Virumaal kõrgem kui mujal Eestis. Küll on oluliselt suurem ka suremus õnnetusjuhtumite, mürgistuste ning traumade tõttu, mis viitab elanike kõrgele riskikäitumisele.” Põlevkivisektori tervisemõjude uuring (2014-2015), https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/KTO/Projektid/KIK-Polevkivisektori_tervisemojude_uuringu_sisukokkuvote.zip

Fotod: Janis Kokk

Galerii