Punkt festival on sõnapaar, mis mõnelegi eestlasele tuttav võib tunduda. On ka põhjust, sest 2011. aasta kultuuripealinna ürituste tihedasse ajakavva mahtus ka selleks puhuks Tallinnasse imporditud pisike Punkt. Need, kes toona Jazzkaare programmi integreeritud minifestivali uudistamas käisid, said Punkti olulisematest elementidest ka pisut aimu. Käisin minagi ja taipasin, et tegu on millegi põnevaga, aga päris selget ettekujutust Punkti erilisusest ja olulisusest ei saanud. Tõde sellest vahvast nišifestivalist selgus minu jaoks alles tänavu, kui võtsin septembri esimesel nädalavahetusel suuna Lõuna-Norrasse Kristiansandi, kus Punkt juba 2005. aastast alates toimub.

Prantsuse muusikakoosluse Vegan Dallas kontsert Punkt festivalil. Foto: Jorund Pedersen

Prantsuse muusikakoosluse Vegan Dallas kontsert Punkt festivalil. Foto: Jorund Pedersen

Punkti keskne kontseptsioon on live remix. See termin võib esmalt seostuda DJ-de võistlusega, kus üht ja sama materjali remiksitakse reaalajas võidu publiku silme all, kuid niisugune tõlgendus oleks ainult osa tõest. Remiks sünnib Punktil tõesti publiku silmade ja kõrvade juuresolekul ning sama helimaterjali kallal on ametis mitu inimest, aga parima tulemuseni ei püüta jõuda mitte üksteise võidu, vaid koos. Samuti pole tegu juba varem välja antud helindite töötlemisega, mille puhul oleks võimalik materjaliga tutvuda ja teha põhjalikku eeltööd. Punkt festivali eripärana remiksitakse kontserte, mitte üksikute palade helisalvestisi, ning remiksid toimuvad kohe pärast iga kontserti, nii et kavandamiseks ja läbimõtlemiseks aega ei jää. Et tulemus oleks veelgi ootamatum, liituvad kontserdi sämplitega žongleeriva remiksijaga ka improviseerivad muusikud. Mõistagi peab ka remiksija sellises olukorras improviseerima, ning see annab sündivale omakorda võlu ja vürtsi juurde. Kõik see kokku ongi Punkt.

Vaatamata improvisatsiooni olulisusele Punkt festivalil on sinna teretulnud väga erinevad muusikastiilid. Näiteks elektroonilises tantsumuusikas on improvisatsioon minimaalne, kuid missugusesse stiili liigitada tulemus siis, kui laval käinud elektroonikuid remiksivad improviseerivad džässmuusikud?

Kõike eelöeldut arvesse võttes võib hakata tunduma, et Punkt festival on üks paras nõiaköök, kus lihtsalt uudishimust segatakse kokku aineid, mis tavaliselt kokku ei käi. Nii hull see siiski pole, kuigi mõnigi muusikaline segu võib osutuda positiivses mõttes plahvatusohtlikuks. Kahtlemata on tegu loomingulise laboratooriumiga, kus julgelt katsetatakse ning sünnib ootamatusi. Valgete kitlite ja katseklaasideta laborandid võivad aga vastastikuse lavalise keemia tulemusena luua senikuulmata muusikalisi hõrgutisi.

Festivalil võis näha ka Aernoudt Jacobsi näitust „Once also this was a mutation”. Foto: Marje Ingel

Festivalil võis näha ka Aernoudt Jacobsi näitust „Once also this was a mutation”. Foto: Marje Ingel

Tänavu olid festivali programmi kokkupanijad Punkti põhikontseptsiooni edasiarendusel end veel edasi viinud ja live remix’i printsiibile veel ühe vindi peale keeranud. Nimelt toimus pärast kontserte eri ruumides korraga kolm remiksi ning publiku asi oli jalgadega hääletades nendest remiksidest oma mix kokku segada – tuli langetada otsus, millisesse saali minna esimesena, kas, kui varsti ja kuhu minna järgmisena jne.

Remiksimissaalide vahel liikumist julgustati igati, isegi juhul, kui selleks peaks paluma terve pingirea täiel inimestel püsti tõusta. Idee oli huvitav ja sel moel hangitud muusikaliste elamuste palett rikkalik, kuid külastajate edasi-tagasi tunglemine eri saalide vahel tõi esile ruumide mahutavuse probleemid. Paratamatult püüdis nendesse saalidesse, kus remiksis osalesid maailmakuulsad norra džässmuusikud, siseneda rohkem inimesi kui sinna tegelikult mahtus ning muusikatudengite remiksisaali jõudis kuulama vähem inimesi kui seal tehtav muusika väärinuks.

Punkt festivali väärtused ei ole eelneva jutuga veel kaugeltki ammendatud. Hommikupoolikuti toimus seminar, kus valitud esitajad oma mõttemaailma ja loomingu tagamaid valgustasid. Mind panid enim kaasa mõtlema saksa elektroonilise muusika artisti Atom™’i kommentaarid plaadimüügi ülemaailmse languse kohta. Ta juhtis tähelepanu asjaolule, et album on üksnes formaat ning kui albumite ostmine on vähenenud, ei tähenda see kaugeltki, nagu oleks vähenenud muusika tarbimine. Languses pole mitte muusika, vaid muusikatööstus, ja see võib muusikule tähendada hoopis head – näiteks seda, et ta saab oma muusikat müüa ilma vahendajate abi kasutamata.

Atom™'i sõnum oli jõuline nii helis kui pildis. Rahvusvahelise popmuusikatööstuse aadressil oli tal öelda üsna krõbedaid sõnu.  Foto: Marje Ingel

Atom™'i sõnum oli jõuline nii helis kui pildis. Rahvusvahelise popmuusikatööstuse aadressil oli tal öelda üsna krõbedaid sõnu. Foto: Marje Ingel

Atom™’i kuulates hakkasin ma tasapisi mõistma, miks plaadimüügi languse ümber lokku löömine pole mind kunagi ärevile ajanud. Kui mõelda Punkt festivalile, siis seal pole albumi formaadiga õieti midagi peale hakata. Muusikatoodete asemel on fookuses muusika vahetu sünni protsessis osalemine ning selle tajumine ja sellele kaasaelamine. Kahtlemata on Punkt andnud oma panuse muusika tegemise, tarbimise ja mõistmise uuenemisse. Nii jätkab muusikamaailm aina avardumist uute võimaluste lisandudes ning helilained jõuavad üha kaugemate randadeni.

Atom™’i seisukohavõttu popmuusikatööstuse aadressil võib tervikuna näha siin.