Kiirem kui EKI, ammendavam kui Vikipeedia – Müürilehe rubriik „Puust ja punaseks” selgitab sõnu, mõisteid ja olukordi, millest räägitakse palju, aga mille päritolu ja tähendust suudavad vähesed lõpuni aduda. Seekord valgustame, mida kujutab endast pärast Trumpi valimisvõitu Ameerikas laineid lööma hakanud 4B liikumine.

4B ehk nelja „ei” liikumine sündis Lõuna-Koreas. Sellele panid 2010. aastate teises pooles internetifoorumites aluse korea naised ja seda peetakse üheks feminismi äärmuslikuks avaldumisvormiks. Nimetus 4B tuleneb korea keelest, kus liikumise neli põhimõtet algavad b-tähega, korea häälik „비” („bi”) tähistab selles grammatilises kontekstis eitust. Liikumise põhimõteteks on loobuda täielikult romantilistest suhetest (비연애, biyeonae), seksist (비섹스, bisekseu), abielust meestega (비혼, bihon) ja sünnitamisest (비출산, bichulsan). Kuna tegemist on peamiselt veebipõhise liikumisega, on selles osalevate naiste arvu keeruline piiritleda. 

Koreas peetakse üldiselt feminismi tervikuna äärmuslikuks. Naistel on turvalisem arutleda feministlike vaadete üle anonüümselt internetis, kuna avalikult feministina esinemisega võib kaasneda sotsiaalne hukkamõist, ahistamine või vihakuritegude oht. 4B kõrval on kogunud Koreas tuntust ka liikumine Escape The Corset, millega liitunud naised protestivad objektistamise ja ebarealistlike ilustandardite vastu, loobudes meigist, ajades oma pead kiilaks või keeldudes trendikate riiete kandmisest.

Konfutsianismi ahelad

4B liikumise sünniloo mõistmiseks on vaja suunata pilk Korea kultuurile ja ühiskondlikule mudelile. Koread iseloomustab sügavalt patriarhaalne ühiskonnakorraldus, mis põhineb sealses kultuuris juurdunud konfutsianistlikel tõekspidamistel. Konfutsianistliku hierarhia kohaselt on isa kõrgemal pojast, vanem kõrgemal nooremast ja mees kõrgemal naisest. Traditsiooniliselt on perekonnas naiste ülesanne toimetada koduses sfääris, sünnitada ja kasvatada lapsi, mehed teenivad aga perele elatist. Tugev kultuuriline surve järgida traditsioonilist eluviisi teeb olukorra tänapäeva Koreas keeruliseks mõlemale sugupoolele.

Konfutsianistlikud ja patriarhaalsed väärtused rõhuvad perekonnale ja laste saamisele, kuid ei austa naiste õiguseid ega heaolu, mistõttu Koread kimbutab madal sündimus.

Korea töökultuuri raamistavad karmid reeglid. Tavaliselt eeldatakse, et töötaja ei lahku töölt enne ülemust (isegi juhul, kui töötajal on töö päevaks tehtud), samuti on töötajatel kohustus osaleda hoesik’idel (회식). Tegemist on tööajaväliste õhtusöökidega, mille juurde käib alkoholitarbimine. Seejuures on kohustus võtta pits, kui ülemus seda teeb. Selline töökultuur ei võimalda mõlemal lapsevanemal täiskoormusega töötada. Korea kultuuriline raamistik annab meestele rohkem ruumi ametialaseks eneseväljenduseks, kuigi korea naised on tihti sama kõrgelt haritud kui nende mehed. Sellest hoolimata eeldatakse neilt pärast abiellumist koduseks jäämist.

Soopime kohtusüsteem

4B liikumisele on andnud hoogu ka Korea õigussüsteemi passiivsus naistevastaste kuritegude menetlemisel. Üheks 4B liikumise ajendiks oli 2016. aastal Gangnami metroojaama lähedal toimunud mõrv: 37-aastane Kim Seong-min pussitas karaokebaari tualettruumis surnuks 23-aastase naise. Mõrvar ei tundnud ohvrit isiklikult, oma kuritegu põhjendas mees asjaoluga, et naised on teda terve elu eiranud. Mõrvajuhtumit menetledes keelduti seda seostamast femitsiidi ja soopõhise vihakuriteoga olenemata pussitaja ülestunnistusest. 

Gangnami juhtum on üks paljudest kuritegudest, mis on korea naistele kinnitanud, et riigi õigussüsteem on läbi põimunud misogüünsetest tõekspidamistest, mille tõttu on naistel keeruline seksuaalkuritegude ja kehalise väärkohtlemise korral õiglust saavutada. Kuna Seong-mini ohver suri, sai ta karistuseks 30-aastase vangistuse. Juhtudel, kus ohver jääb elama, on süüdimõistmise määr tunduvalt väiksem ja tihti soovitatakse ohvril vaidlus kohtuväliselt lahendada. 2018. aasta andmetel ei jõudnud 63 protsenti seksuaalkuritegudest Koreas kohtumenetluseni. Enamasti mõistetakse selliste kuritegude eest tingimisi vanglakaristus keskmise pikkusega alla nelja aasta.

Elu vallalisena on üks viis, kuidas võidelda patriarhaalse ühiskondliku struktuuri vastu.

Lisaks naistevastastele vihakuritegudele on Koreas levinud ka salakaameratega filmitud pornograafia, mida nimetatakse molka’ks (몰카). Sealjuures võtavad internetipõhised seksuaalkuriteod aina uusi vorme. 2024. aasta augustis käis Koreast üle massiline deepfake’ide ehk süvavõltsingute laine, kus ohvrite fotosid kasutades genereeriti tehisaruga pornograafilisi videoid, mida levitati seejärel veebifoorumites. Videoid toodeti üle kogu riigi nii täiskasvanutest kui ka alaealistest. Nende taga on tihti ohvrite lähedased või tuttavad. Seesugused kuriteod on Korea ühiskonnas naiste jaoks kroonilise stressi allikaks. See on üks viis, kuidas naiste kehasid kaubastatakse. Nagu juba mainitud, on taoliste kuritegude puhul äärmiselt keeruline õiglust saavutada, kuna politseis ja õigussüsteemis domineerivad mehed, kes ei mõista tihti kuritegude tõsidust või äärmuslikumal juhul vaatavad ka ise sarnast materjali, mille pärast ohver nende poole pöördus.

Probleemid madala iibega

Noortel naistel on Koreas keeruline saavutada majanduslikku kindlustunnet. See tuleneb süstemaatilisest soolisest ebavõrdsusest. Koreas on suureks probleemiks sooline palgalõhe, mis on maailmas arenenud riikide seas kõrgeimate hulgas, ulatudes 31,2 protsendini, samuti on piiratud sotsiaalne mobiilsus. Traditsioonilise peremudeli järgi on meeste tööaeg tasustatud, naiste töö koduses sfääris aga mitte, millest võivad tuleneda ebaproportsionaalsed võimusuhted ka perekeskselt. Statistiliselt on iga kolmas naine Koreas kogenud lähisuhtevägivalda. 

Konfutsianistlikud ja patriarhaalsed väärtused rõhuvad perekonnale ja laste saamisele, kuid ei austa naiste õiguseid ega heaolu, mistõttu Koread kimbutab madal sündimus. Möödunud aasta statistika kohaselt sünnib koreas 0,72 last inimese kohta. Madala sündimuse põhjustena võib välja tuua noorte majandusliku ebakindluse, kõrged kinnisvarahinnad ja asjaolu, et lastele konkurentsivõimelise hariduse pakkumine on Koreas äärmiselt kallis. Paljud lapsed õpivad lisaks tavakoolile privaatsetes haridusasutustes (hagwon, 학원), mille kuutasud jäävad vahemikku 300–500 eurot.

4B liikumises kaasa löövad naised näevad mainitud nelja põhimõtet, millele vastandutakse, patriarhaalse peremudeli põhiväärtustena. Elu vallalisena on üks viis, kuidas võidelda patriarhaalse ühiskondliku struktuuri vastu. Vallalise elustiili omaksvõtmisega kritiseerivad naised objektistavaid vaateid, mille kohaselt on naise reproduktiivsus ressurss, rõhutades oma keha autonoomsust. Samas ei saa ühiskondlikke murekohti, nagu madal sündimus, kindlasti 4B liikumise arvele kirjutada. Pigem peaks võtma liikumist reaktsioonina sotsiaalsetele probleemidele.

4B Ameerikas

4B liikumine on saanud pärast Donald Trumpi hiljutist presidendivalimiste võitu palju rahvusvahelist tähelepanu. Hääletustulemuste kohaselt oli suur hulk Trumpi valijatest alla 30-aastased mehed, kelle seas hakkas võidu järel levima loosung „your body, my choice” (ee „sinu keha, minu valik”). Sellele vastukaaluks hakkasid USA naised sotsiaalmeedia platvormidel kuulutama, et nad on otsustanud loobuda Trumpi valitsusajaks intiimsetest ja romantilistest suhetest meestega, kuna mehed, kes pooldavad Trumpi, on hääletanud otseselt naiste õiguste ja kehalise autonoomia vastu.

Tegemist pole naistega, kes vihkavad mehi, pigem on liikumise eesmärk luua naistele individuaalsus- ja vabadustunnet ühiskonnas, mis on olemuslikult meestekeskne.

Paljude 4B feministide jaoks esindavad need neli põhimõtet seda, et riik väärtustab populatsiooni kasvu rohkem kui naiste autonoomsust. Seega näevad liikumises osalejad 4Bd kui poliitilise vastuseisu väljendust. Hallymi Ülikooli sotsioloogiaprofessor Shin Kyung-ah on märkinud, et tegemist pole naistega, kes vihkavad mehi, pigem on liikumise eesmärk luua naistele individuaalsus- ja vabadustunnet ühiskonnas, mis on olemuslikult meestekeskne. Lisaks märgib Shin, et naised pole ainsad, kes vallalistena elavad, tõusnud on ka vallaliste meeste arv.

Kriitikana võib välja tuua, et 4B liikumine panustab  sugudevahelisse polariseerumisse. Ühtlasi defineerib liikumine feminismi üsna kitsalt, jättes kõrvale märkimisväärse hulga naisi, kelle häält liikumine ei kaasa, nagu transsoolised naised, abielus naised ja naised, kellel on lapsed. Korealased peavad 4B liikumist samuti äärmuslikuks, enamik korea feministe 4B liikumises ei osale. Kokkuvõttes ei saa ühtki äärmust pidada ideaaliks. Äärmuslikkus toodab vastanduvat äärmuslikkust.

Susanna Homuha on antropoloog, kelle uurimistöö on keskendunud Lõuna-Korea kultuurile, täpsemalt peamiselt soouuringutele sealse kultuuri kontekstis.