Jaanuari lõpust Kai kunstikeskuses avatud olnud Anne Katrine Senstadi valgusinstallatsioon „Radikaalne valgus” saab 10.–14. juuniks uue helikujunduse, mille autoriks on Kai open call’i võitja Sander Shifter Peterburist. Rääkisime Shifteri ning teise ja kolmanda koha pälvinud muusikute Andrea Patroni ning Andres Vihterpaliga nende heliteoste valmimisest.

Norra kunstniku Anne Katrine Senstadi isikunäitus on spetsiaalselt Kai kunstikeskuse jaoks loodud valgusskulptuur, mis kutsub vaatajat kogema valguse, värvi ja heli sensoorset koosmõju ning originaalis saadab seda Austraalia helilooja JG Thirlwelli heliteos.

Veebruaris välja kuulutatud konkursil, mis kutsus muusikuid üles looma valgusskulptuurist inspireeritud teos, osales 48 heliloojat kogu maailmast. Võitjaks osutus Peterburist pärit muusik ja helilooja Sander Shifter, kes tegutseb plaadifirma Unline all, mängib mitut instrumenti, loob muusikat muuhulgas ka filmidele ja kunstiprojektidele ning organiseerib Peterburis aastast 2016 toimuvat eksperimentaalmuusika festivali Horizon. Teine koht läks Itaaliast pärit ja Eestis elavale muusikule Andrea Patronile ning kolmanda koha pälvis Eesti helilooja Andres Vihterpal.

Õhku ja elektrit

Kuna Shifteril ei ole õnnestunud veel näitusele füüsiliselt kohale tulla, tutvus ta enne instrumentide kätte võtmist interneti vahendusel põhjalikult teose, selle autori ja Kai kunstikeskuse ruumidega. „Mu esimesed muljed põhinesid ainult visuaalidel. Mulle meeldisid valgusjooned ja see, kuidas need ruumiga sobitusid. Seal oli palju õhku ja elektrit,” muljetab Shifter.

Just ruum, millesse teos asetatud on, saigi Shifteri jaoks määravaks – kuidas heli tugevus ja akustika seal töötavad. „Kujutasin ette inimest „Radikaalse valguse” näitusel ja küsisin endalt, millised helid, vibratsioonid ja rütmid aitaksid seda kogeda nii vahetult kui võimalik. Kuidas edastada valgust ja installatsiooni erinevaid aspekte läbi helide,” selgitab ta.

Kuigi näituse jaoks muusika komponeerimine oli Shifteri jaoks esmakordne kogemus, on ta elavas esituses teinud eksperimentaalseid heliimprovisatsioone tantsija Leyya Mona Tawilile ning töötanud koos loomestuudioga Thinkpink, luues filmidele helitaustu.

Shifteri sõnul on talle loomingus suureks inspiratsiooniks olnud Jóhann Jóhannssoni muusika filmile „Saabumine”, kuid samamoodi ka Vittorio De Sica „Jalgrattavargad” ning Peter Greenaway „The Tulse Luper Suitcases”. Samamoodi on ta olnud mõjutatud Vassili Kandinsky töödest ning Hieronymus Boschi teosest „Maiste naudingute aed”.

Kosmoselaev ja „Matrixi” võtteplats

Kai konkursil teise koha pälvinud Andrea Patron on pärit Padova linnast Itaaliast ning õppinud elu jooksul mitmeid pille, nagu trummid, kitarr, klaver ja trompet. Pärast psühholoogiakraadi omandamist astus ta Trieste konservatooriumisse džässi erialale, mis tõi ta 2011. aastal õppima Tallinnasse, kus ta mängib trumme bändis Tarai, tegutseb muusikahariduse valdkonnas ning on varasemalt ilmutanud elektroonilise muusika albumi „Patron Potatoes”.

Ka Patroni jaoks oli „Radikaalse valguse” konkurss esimene kord kunstinäitusele muusikat luua, kuid see oli talle kui heliloojale huvitav väljakutse. Tema teos „Echanting Lights” üritab edasi anda valguse esteetilist mõju ja neoontulede kütkestavat olemust, luues seeläbi omamoodi sürrealistliku dimensiooni. „Heliteost iseloomustavad neli erinevat liikumist, millest igaüks esindab näituse virtuaalse vaatleja tunnetuslikku ja emotsionaalset kogemust,” kirjeldab Patron.

Esimesest „Radikaalse valguse” külastusest meenutab Patron, kuidas Thirlwelli muusika temas lõpuks sellise ärevuse esile kutsus, et ta pidi ruumist lahkuma. „Samas oli see ka inspireeriv, kuna just selle reaktsiooni tõttu tahtsin oma muusika viia hoopis teises suunas, et inimesed samamoodi ära ei peaks minema. Või vähemalt ma ise,” ütleb ta. Samas vaimustus Patron tulede geomeetrilisest paigutusest ja optilisest illusioonist: „See tuletas mulle üheaegselt meelde valgustipoe vaateakent, kosmoselaeva ja ulmefilmi „Matrix” võtteplatsi.”

Lõpmatusse jätkuv struktuur

Kolmanda koha teose autor Andres Vihterpal sõnab, et selleks ajaks, kui ta avatud konkursist sõprade kaudu teada sai, oli ta Senstadi installatsiooniga juba veidi tuttav ja see maailm meeldis talle. Samuti oli ta viimastel aastatel mõned korrad näitustele heli loomisega kokku puutunud.

„Anne Katrine Senstadi installatsiooni, niivõrd kui see fotodelt minuni jõudis, iseloomustab napp lakoonilisus, värvide puudus, korrapära, täpsus ja kõige taustaks olev aimatav vaikus ning justkui lõpmatusse jätkuv struktuur – kõik see tundus haakuvat minu huvide ja kogetuga,” kommenteerib Vihterpal.

Näitusele heli loomine on Vihterpali sõnul jaoks justkui põnev rännak. „Hakatuseks võtan lihtsalt endale aega olla koos kunstniku tööga ja jälgin siis, mis minuga toimub, millised tajud tekivad, milliseid helisid ma kuulma hakkan. Edasi püüan kuuldut oma kodustuudios süntesaatorite ja muude helitehniliste vahendite abil kõigile kuuldavaks teha,” kirjeldab ta protsessi. „See on helilise vaste leidmine silmaga nähtavale. Olen väga tänulik, et mul oli paaril korral võimalus külastada näitust ja seda ilma originaalhelita. Nii sai jälgida vaid enda tajusid.”

Vihterpali sõnul on kunstniku ette antud raamid käesoleva näituse puhul väga tugevalt paigas ja nende vahel tuleb hakkama saada ning hoiduda oma lugu jutustamast, mis teebki asja huvitavaks, olles kohati päris suureks väljakutseks. „Austus kunstniku töö suhtes, alistumine kunstniku loodule, oma ego tagasitõmbamine – nii võiks see ehk olla. Heli peaks aitama vaatajal jõuda täpsemasse tähelepanu seisundisse, andma võimaluse ümber lülituda tavateadvusest, laskma viia end kunstniku teose maailma,” arvab Vihterpal.

„Meil oli väga hea meel näha, et Anne Katrine Senstadi valgusteos inspireeris nii paljusid muusikuid ning heliloojaid Eestist ja väljastpoolt uusi teoseid looma. Finalistide kolmik oli tugevalt isikupärane, sügavaima mulje jättis žüriile konkursi võitja Sander Shifteri muusika oma filmilikkuse ja kosmilise, ruumi loova atmosfääriga. Näituse jaoks valminud heli on olnud orgaaniline osa „Radikaalse valguse” installatsioonist ning külastajatel on nüüd võimalus kogeda kahe erineva helikeskkonna sünergiat valgusega,” sõnab Karin Laansoo Kai kunstikeskusest lõpetuseks.