Vaino Vahing sündis 15. veebruaril ja samal päeval toimub Tallinnas ka Rainer Sarneti uue spiel-dokumentaali „Vaino Vahingu päevaraamat” esilinastus. See on film kirjanikust, psühhiaatrist ja teatriuuendajast Vaino Vahingust. Mehest, kelle elu keerles kunsti ja mängu ümber. Ta pidas aastatel 1968–1984 päevaraamatut, kus on toonase Tartu kultuurielu glamuuri, isiklike armuseikluste valu, boheemlike olengute ja vaimsete otsingute kooskõla. Vahingu päevaraamatud on ajatuna mõjuvad ajastu dokumendid ühe eksistentsialistlikult laetud vaimuande elust täis armastust, kahtlusi, vestlusi, kogemusi, tülitsemist, kirjutamist ja piina, kui parasjagu kirjutada ei suuda. See on aken maailma, kus kohtuvad regulaarselt sellised inimesed nagu Maimu Berg, Mati Unt, Evald Hermaküla, Jaan Kaplinski, Andres Ehin, Hando Runnel. Vahingut huvitasid piirisituatsioonid, maskide langemine, nihestatud mängulisus, piiride ületamine, mis toob esile inimese tegeliku olemuse ja näitab, mis seal on originaalset ja siirast.

Rainer Sarnet on vahinglikul moel taasloonud osa Vahingu vaimumaailmast, kasutades selleks suurepäraseid rolle tegevaid näitlejaid Von Krahli legendaarsest trupist: Mari Abel, Tiina Tauraite, Liina Vahtrik, Erki Laur, Taavi Eelmaa, Juhan Ulfsak. Sarneti lavastuslik dokumentaalfilm üritab valgustada neid salakavalaid musti auke, mille serval Vahing balansseeris, mis teeb ta inimlikuks ja tema loomingu võluvaks.

„Vaino Vahingu päevaraamat” on film säravast inimesest, kes pühendas end jäägitult loomingule, inimhinge tundmaõppimisele ja katsetustele, kuidas oleks võimalik panna kõiges, mida sa teed, mängu kogu oma eksistents ja sealjuures ellu jääda. Film riskidest, mida looja oma loomingu nimel võtab, ja ohvritest, mis tuleb kunstis teha. Mis päästab – kunst või mäng –, kui armastus on suurim piin?