Georetke-Eesti on jaotatud kahekümneks võrdse suurusega tsooniks, igaühes neist on üks juhuslikult määratud punkt. Miinimumeesmärgiks on jõuda ühte neist. Punktide asukohad on toodud kaartidel veebis ning punktid muutuvad südaöösiti. Retki tõendatakse ning need dokumenteeritakse sõnas ja pildis, raportid on internetis kõigile näha.

Kuna Georetke punktid määrab juhus, siis võivad need sattuda kuhu iganes. Sealjuures pole üldse garanteeritud, et punkti jõudmine kerge või üleüldse võimalik ongi. Georetke kolme ja poole kuu pikkuse tegevusaja jooksul on dokumenteeritud retki põldudele, metsadesse ja soodesse, kuid ka näiteks Maardu kalmistule ja Maardu karjääri, hobukoplisse, Soome lahele kalameeste vahele, Pärnu randa, saarekesele keset Kuuni järve, taluhoovidesse ja F. R. Kreutzwaldi tänavale Tallinnas.

Loomulikult on võimalik kodus mugavalt arvuti taga istudes Google Mapsist punkti ümbrus üle vaadata ja vastavalt valmistuda, kuid reaalne olukord on tihti teine. Kaartidel ei ole toodud marukurje koeri ega teetöid, ka tõendamiseks kaasa võetud vajalik tehnika võib alt vedada (oih, fotoka aku sai tühjaks, oih, telefon pani pange). Niisamuti ka sõiduvahend, millega püütakse kohale jõuda.

Edukast matkasellist annab tunnistust tema virtuaalne märgistend. Märgi saab profiilile külge nii liinibussiga punktile võimalikult lähedale sõitmise kui ka punktis soolo-prügikoristustalgute korraldamise eest. Märke saab ka näiteks nii geopunktis lipsuga käimise, seal pikniku korraldamise kui ka samal päeval kahes punktis käimise eest. Kokku on erinevaid märke üle 70.

Kuid mis annaks paremini aimu asja olemusest kui otsesed katkendid raporteist.

„Reality check: seisime üksteist toetades keset tiiki hämarduva metsa sees jääl, mis ei kanna, sest hääled internetis soovitasid seda teha. Kuid rõõmu jätkus.” (nanjo)

„Sulailmadega rabedaks muutunud jää andis järele ja nii ma ühe jalaga sisse vajusingi. Tundsin, kuidas vesi saapasse valgus. Tõmbasin jala välja ja vaatasin, kuidas väiksemad lume- ja jäätükid vooluga kaasa läksid. Kirjutasin oma allkirja augu servale. Tagasiteel leidsin keset suurt põldu jälle kaks metskitse. Loomad nägid kuidagi väga väsinud välja.” (gk)

„Kolmas päev järjest georetkel. Imekaunis hobukoppel Laitse lähistel, õnneks hobused olid parasjagu naaberkoplis. Kappasid kaunisti, kui pererahvas neid sööma kutsus. Üks väike poni osutus lähemal vaatlemisel hoopis kodukitseks. Linnud laulsid täiest hingest.” (maro)

„Minu teine georetk tuli mulle väga kergelt kätte. Sest kuidas saan ma jätta tähtsas punktis käimata, kui see asub otse minu spordiklubi akna all. Tegin lõunase trenni ära, higistasin pisut ja pildistasin sündmuskohta spordisaali aknast. Tegelikult ei suuda ma kuidagi määratleda, kustmaalt see retk nüüd õieti peale hakkas. Aga ilmselt siis nii, et astusin uksest välja, tegin mõnikümmend sammu ja olin kohal. Fotosüüdistused tehtud, läksin trammipeatusse, võtsin sõbral näpust kinni ja jalutasime tööle. Kas järgmise punkti saaks äkki lähemale?” (pilditibi)

Vaata ka Georetke veebilehele.