„Riidekapp” on retrorubriik. Kunagi Müürilehe ja Trash to Trendi koostööst sündinud ja nüüd taas ellu äratatud. Miks inimesed panevad oma kappi just selliseid asju, nagu nad panevad? Kui tihti uusi asukaid kappi – ja kapist välja – kolib? Kuidas asjad kapis aja jooksul oma nägu ja tegu muudavad? Ning mis teeb mõne kapiisendi vahel nii eriliseks, et kui kõik teised lahkuvad, siis tema jääb?

Villem Sarapuu (vasakul) ja Romet Mägar. Foto: Martin Lauri
Villem Sarapuu (vasakul) ja Romet Mägar. Foto: Martin Lauri

Seekord paotavad oma riidekapi ust bändi The Boondocks liikmed Romet Mägar ja Villem Sarapuu. Põhjuseks see, et koos uue singliga „Leaving Yesterday” annavad nad koostöös Sveta Vintage’iga välja taaskasutuspõhimõttel valminud merch’i, mida saab soetada ka täna toimuvalt esitluspeolt.

Mis lugu peitub sinu kõige erilisema rõivaeseme taga?

Romet Mägar: Minu riidekapi üks erilisem rõivaese on sinine teksatagi. Tegemist on tegelikult väga klassikalise tagiga, mille sarnast olin mõnda aega otsinud. Lõpuks leidsin selle hoopis enda isa riidekapist ja soojemal perioodil on see mulle selga naelutatud.

Villem Sarapuu: Lasteaias oli mul üks Ränirahnude nokats, millele ema „kõrvad” külge õmbles, et lapsel kõrvad külmast ei valutaks. Need sai omakorda paelte abil lõua alla kinni sõlmida. Teised lapsed lasteaias naersid, aga mina kujutasin ette, et olen Disney lendav elevant Dumbo. Enam see kahjuks pähe ei mahu, aga ära ei raatsi kah visata.

Kuidas leiavad riided oma tee sinu riidekappi?

R. M.: Suurem osa minu riidekapist on täidetud teise ringi riietega. Kaltsukates tuulamisel on oma võlu ja sealt võib leida väga omanäolisi ja erilisi riideid. Lisaks saab muidugi kvaliteetsed rõivad võrdlemisi soodsalt kätte.

V. S.: Enamjaolt kaltsukatest. Päris palju asju olen ka sõpradelt pihta pannud. Samas jagan ka ise palju riideid laiali. Nii on okei vist. Kuna oleme ise suured kasutatud riiete fännid, rakendasime sama põhimõtet enda merch’i tootmisel. Koostöös Sveta Vintage’iga kasutasime just nende teise ringi tooteid lõuenditena, seega on valikus väga palju erinevaid esemeid T-särkidest teksatagideni. Vahel näevad ka veidi kulunud või välja veninud tooted meile omasemad välja.

Kui kaua sa oma riideid tavaliselt kannad?

R. M.: Üldiselt ei ole ma väga suur šoppaja ja kannan oma riideid mitu aastat. Vahel võib aga riidekapp päevapealt tühi tunduda ja on vaja kohe midagi uut leida. Emotsiooni pealt teen oste vähe ja tavaliselt tean ette, mis rõivaid otsima lähen.

V. S.: Kitsaste teksadega on saanud printsipiaalseks, et neid saab normaalselt kanda kuni suurest hööritamisest jalge vahele auk tekib. Seejärel saab nendega ettevaatlikumalt käia veel umbes 3 nädalat, kuni auk juba piinlikult suureks on kasvanud. Iga jumala kord täpselt samamoodi. Ülejäänud asjad kas kaovad või saavad uue omaniku, reeglipärasus puudub.

Kui suur on sinu riidekapp?

R. M.: Riidekapp on üpriski väike, sest hoian alles vaid riideid, mis mulle väga meeldivad. Riided, mis enam kasutust ei leia, lähevad kas kaltsukatesse või nooremale vennale.

V. S.: Praegu on kuidagi juhtunud nii, et enamik mu headest riietest on Belgias, osad esemed Pärnus ja igapäevaeluks vajalik minuga koos Tallinnas. Ühesõnaga, riidekapp on paraja suurusega, ent geograafiliselt lahutatud.