Tartu Ülikooli Rahvusvaheliste Suhete Ringi memo võtab kokku möödunud töönädala (28.10 – 01.11) olulisemad sündmused välispoliitikas. Seekordse ülevaate pani paberile Daniel Tamm.

• Suurbritannia sai paika kaks olulist kuupäeva: 12. detsembril toimuvad erakorralised parlamendivalimised ja 31. jaanuar 2020 on nende uus tähtaeg Euroopa Liidust lahkumiseks. Briti peaminister Boris Johnson oli varem lubanud, et Brexit jõustub juba 31. oktoobril, kuid parlament ei jõudnud lahkumislepet siiski heaks kiita ja Johnson pidi paluma täiendavat armuaega. Sellega on seotud ka erakorraliste valimiste idee, kus konservatiivid loodavad saavutada parlamendis enamuse, mis võimaldaks Brexiti viimaks teoks teha. Teisest küljest võib edu saata ka liberaalset tiiba, kelle võimuses oleks lahkumine peatada. Kindel on ainult see, et nendest valimistest sõltub Brexiti tulevik.

• Sõjaline konflikt Kirde-Süürias jätkub. 29. oktoobril, mil möödus kolm nädalat Türgi sissetungist kurdide alale, toimus esimene lahing Türgi ja Süüria vägede vahel. Hukkus kuus Süüria sõdurit. ÜRO raporteerib aga, et praeguseks on sõjatsoonist põgenenud juba 180 000 inimest. Türgi soov on luua Süürias kurdide alale puhvertsoon, kuhu paigutada riiki saabunud Süüria põgenikke. Lisaks kardab Türgi, et kurdide kasvav autonoomia Süürias innustab ka Türgi kurdide vähemust. Varem patrullis Türgi ja Süüria piiril kurde toetanud USA, kuid oktoobri alguses otsustas viimane sealt oma väed välja võtta. See jättis Türgile vabad käed. Nüüdseks on nad leidnud liitlase Venemaa näol, kellega koos toimus 1. novembril ka esimene ühispatrull piiritsoonis. Samas soovib USA säilitada oma kohaloleku piiri idaosas, keskendudes nüüd küll gaasi- ja naftaväljade valvamisele.

• Islamiriigi endine juht maeti teisipäeval merre samamoodi nagu Osama bin Laden. 27. oktoobril tabasid USA eriväelased Süüria loodeosas ISIS-e liidri Abu Bakr al-Baghdadi, kes lasi end õhku ühes majaaluses tunnelis. Sinna võttis ta kaasa kaks väikest last, kes samuti hukkusid. Islamiriigi juht oli Baghdadi 2014. aastast ning tema kui maailma tagaotsitavaima inimese leidmiseni viiva info eest oli USA valmis maksma 25 miljonit dollarit. Vahepeal on ISIS jõudnud Baghdadi surma kinnitada, valinud endale uue juhi ja vandunud USA-le kättemaksu. President Trump võtab juhtunust ja kaasnevast meediatähelepanust aga viimast. Valgesse Majja kutsus ta ka teenistuskoera Conani, kes Baghdadi nurka surus.

• 31. oktoobril hääletas USA esindajatekoda Donald Trumpi tangandamisjuurdluse üle. Kõne all polnud siiski mitte presidendi tagandamine, vaid küsimus sellest, kuidas protsess ise välja peaks nägema. Neljapäeval kiideti edasine protseduur heaks, mis tähendab, et esindajatekoja soov tagandamismenetlusega jätkata on tõsine. Lõpliku otsuse tagandamise osas teeb siiski parlamendi ülemkoda ehk senat, kus ohjad on vabariiklaste käes. Sestap on Trumpi tegelik tagandamine endiselt ebatõenäoline. Liiati püsib Trumpi reiting kõigele vaatamata stabiilsena. Oma osa võib selles mängida just Baghdadi tabamine. Tagandamise võimalus võib Trumpi populaarsust ka suurendada, kuna lubab tema toetajaid mobiliseerida.

• 29. oktoobril otsustas USA esindajatekoda tunnistada ametlikult armeenlaste genotsiidi. Otsusega polnud rahul Türgi, kes keeldub Osmani impeeriumis aastatel 1915-17 toimunud ja ligi 1,5 miljoni armeenlase surmaga päädinud tapatalguid genotsiidiks nimetamast. Varem on sellist seisukohavõttu takistanud just kardetav Türgi pahameel, kuid Süüria konflikt on kaks riiki niigi tülli viinud. Seda ilmestab ka esindajatekoja teine otsus kehtestada Türgile täiendavaid sanktsioone.

• Tšiilis kestavad mitmendat nädalat meeleavaldused, mille käigus on hukkunud juba üle 20 inimese. Esialgu metroopiletite hinnatõusu tõttu tänavatele tulnud inimesed nõuavad nüüd ebavõrdsuse vähendamist ja presidendi tagasiastumist. Seetõttu teatas Tšiili 31. oktoobril, et loobub ÜRO kliimakonverentsi korraldamisest. Ära jääb ka APEC-i (Aasia ja Vaikse ookeani majanduskoostöö foorumi) kohtumine.

• Meeleavaldused jätkuvad ka Hongkongis. Halloween’i puhul avanes protestijatel võimalus tulla tänavatele taas maskides, mille kandmise on kohalik võim muidu keelanud. Sellele vaatamata aeti protestijad veekahurite ja pisargaasi abil taas laiali. Ühes nendega kannatasid ka harilikud peolised.

• Euroopa Kohtu esindaja leidis 31. oktoobril, et Poola, Tšehhi ja Ungari rikkusid 2015. aasta pagulaskriisi ajal Euroopa Liidu seadusi, kui keeldusid osalemast kokku lepitud pagulasprogrammis. See sätestas kvoodid, mille alusel pagulasi ümber jaotati. Oma otsust põhjendades viitasid riigid julgeolekuohule, kuid nüüd ootab neid tõenäoliselt rahaline trahv. Harilikult järgib Euroopa Kohus sama liini, mida nende esindajad avalikult väljendavad.

• Põhja-Korea testis taas oma sõjatehnikat, tulistades 31. oktoobril välja kaks ballistilist raketti, mis maandusid Jaapani meres. Sellega lõppes ligi kuu kestnud paus Põhja-Korea raketikatsetustes, millest viimane toimus vahetult enne Rootsis peetud tuumakõnelusi USA-ga. Põhja-Korea tahab aasta lõpuks saada ühele poole toona ummikusse jooksnud aruteluga ning katsetused viitavad sellele, et tähtajaga on neil tõsi taga. Toimunu ei tähenda head ka suhetele Lõuna-Koreaga. Küllap pole juhuslik, et raketid tulistati välja ajal, mil naaberriigi president Moon Jae-in viibis oma ema matustel.