Tartu Ülikooli Rahvusvaheliste Suhete Ringi memo võtab kokku kahe möödunud nädala (29.03–12.04) olulisemad sündmused välispoliitikas. Sel korral on jutuks koroonaviiruse jõudmine põgenikelaagritesse, USA ebatavaline valimisheitlus, Viktor Orbáni võimuahnus, Briti parteimaastik, viirusevastased meetmed Põhjamaades ja videokõneplatvorm Zoom.

Illustratsioon: Laura Vilbiks

Illustratsioon: Laura Vilbiks

  • Kas kriis suurendab globaalset empaatiat või paneb riigid hoopis endasse sulguma? Samal ajal kui lääneriikide haiglad püüavad leida puuduvaid voodikohti ja hingamisaparaate, on ülemaailmse tervishoiu eksperdid üha rohkem mures kõige haavatavamate inimgruppide pärast. Kõrge juhtumite arv Euroopas võib viia lääneriikide poolse humanitaarabi vähenemiseni. Lähis-Idas, Aafrikas ja Aasias asuvad maailma suurimad põgenikelaagrid peavad juba tavaolukorras leppima puuduliku arstiabiga, mistõttu oleks viiruse jõudmine laagritesse surmaotsuseks sadadele tuhandetele inimestele. Kuidas hoida sotsiaalset distantsi laagris, mis oli algselt ehitatud mahutamaks 3000 inimest, kuid kus elab nüüd üle 20 000 inimese? Koroonaviiruse jõudmine põgenikemassidesse võib kokkuvõttes olla laastavam kui sõda ja rahutused, mille eest need inimesed algselt põgenesid.

    Halb ligipääs tervishoiule ja toidule pole aga ainus murekoht. Põgenikel pole enamasti ligipääsu ka adekvaatsele informatsioonile, mistõttu hakkavad levima valeinfo ja usk ohtlikesse ravimeetoditesse. Bangladeshis, kuhu on Birma valitsuse etnilise puhastuse eest põgenenud üle 800 000 rohingja moslemi, levivad põgenikelaagrites uskumused, et koroonasse nakatunud tuleks viiruse peatamiseks tappa ning haigestumisest päästab vaid tõeline usk jumalasse. Piiratud mobiilisidega piirkonnas ollakse skeptilised isegi tervishoiutöötajate suhtes, pidades neid haiguse levitajateks.

    Lisaks lähenevale viiruseohule peavad põgenikelaagrite elanikud vastamisi seisma ka sihtriigi valitsuse diskrimineerimisega. Näiteks süüdistas Liibanoni Jõudude Partei juht Samir Geagea viiruse levitamises Süüria ja Palestiina põgenikke, kuigi tegelikkuses tõid koroonaviiruse Liibanoni hoopis Itaalias ja Iraanis reisinud Liibanoni kodanikud. Põgenikelaagrites pole viirus aga veel levima hakanud. Liibanoni valitsus kehtestas põgenikelaagritele ulatuslikumad liikumispiirangud kui ülejäänud elanikkonnale, mis ei pruugi olla viiruse leviku piiramiseks vajalikud, küll aga võivad need niigi marginaliseeritud kogukondades alaväärsustunnet tekitada. Liibanon on koduks umbes 500 000 Palestiina põgenikule (kellest paljud on riigis elanud juba 1948. aasta Palestiina sõjast alates) ning 1,5 miljonile Süüria kodusõjast pagenuile. Põgenike süüdistamise asemel oleks riigile kasulik laagreid parema arstiabiga varustada, sest paratamatult mõjutab pandeemia levik laagrites ka ülejäänud riigi elanikkonda. Praegune põgenikke välistav poliitika paistab olevat iseenese reha peale astumine, kuna kui haiguse ravimisega tegeletakse vaid osas riigist, pole sellest kiirelt vabanemine kuigi tõenäoline.

  • USAs varjutab Joe Bideni ja Donald Trumpi valimisheitlust viiruse vari. Nüüd, kui Bideni konkurent Bernie Sanders oma kandidatuuri peatas, liigub fookus mõlema partei liidrite vahelisele jõukatsumisele. Ilmselt tõuseb nende ülimalt ebatraditsiooniliste valimiste keskseks küsimuseks Trumpi võimekus kriisijuhina, kusjuures administratsiooni meetmete kriitikud astuvad Bideni selja taha.

    Traditsioonilised USA valimiskampaania elemendid nagu suured rahvakoosolekud on aga viiruse tõttu peatatud ning kandidaadid peavad kampaaniat jätkama virtuaalsfääris, mis võib anda Twitteri-kuulsusest Trumpile edumaa. Tavapärase valimiskampaania puhul keerleksid hetkel spekulatsioonid 77-aastase Bideni asepresidendikandidaadi ümber, kuid kogu viirusefiasko on selle küsimuse tagaplaanile lükanud. Nüüd, mil USA on saanud suurima koroonaviiruse surmade arvuga riigiks, on vajaliku arstiabi haigeteni jõudmine ülioluline. President Trump jagab abi aga valikuliselt – osariigid, mille kubernerideks on vabariiklased, pälvivad rohkem presidendi tähelepanu ning saavad kätte palutud maskid ja hingamisaparaadid, samas kui demokraatidest kuberneride jaoks on see protsess raskendatud. Paistab, et demokraatidest kubernerid peavad eluliselt olulise abi saamiseks hoiduma Trumpi kritiseerimisest ning talle meele järele olema. Huvitav tähelepanek on ka see, et erinevalt teistest riigijuhtidest, kelle toetus on koroonakriisi tõttu oluliselt tõusnud – näiteks Boris Johnson, Angela Merkel või Emmanuel Macron – on Trumpi toetus laskunud tagasi 40% juurde, kus see on olnud suurema osa tema ametiajast.

    Omamoodi eelvaate tulevastesse valimistesse andsid ka viirusest hoolimata toimunud Wisconsini osariigi eelvalimised, kus osariigi suurimas linnas Milwaukees oli avatud vaid viis valimisjaoskonda tavalise 180 asemel. Kuivõrd enamik inimesi hääletas posti teel, tekitas see uudne hääletamisvorm palju segadust ning tulemuste väljaselgitamine viibis pikalt.

  • Pikalt autokraatliku valitsemiskorra suunas liikuv Ungari peaminister Viktor Orbán suutis endale koroonakriisi taustal piiramatu võimu hankida. Uus eriolukorra laiendamise eelnõu koondab võimu Orbáni kätte ja vähendab oluliselt parlamendi rolli, kuigi seaduste läbiviimisega polnud Orbánil parlamentaarse enamusega ka varasemalt probleeme. Eriolukorral pole kokkulepitud lõppkuupäeva, vaid see lõpetatakse valitsuse otsusega. Inimõiguste organisatsioonid peavad seda ohtlikuks sammuks ja Euroopa Komisjoni president von der Leyen ütles pärast eelnõu vastuvõtmist, et komisjon jälgib tähelepanelikult kõigis liikmesriikides kasutusele võetud hädaabimeetmeid. Eriti tähelepanuväärsed on muudatused kriminaalkoodeksis, mis lubavad määrata viieaastase vanglakaristuse igaühele, kes avaldab viiruse kohta valeinfot või takistab edukat kaitset viiruse eest. See uuendus muutis ülimalt ettevaatlikuks nii pandeemiat kajastavad ajakirjanikud kui ka ajakirjanikele infot edastavad arstid.
  • Ühendkuningriigis sai koroonahaige Boris Johnson haiglast välja, kuid peaministri rolli täidab veel ajutiselt välisminister Dominic Raab. Nüüd, koroonaviiruse kõrgpunkti eel on üleval kaks probleemi: kust leida ressursse suurenenud kulutustele ning kuidas ja millal hakata eriolukorra piiranguid leevendama.

    Vahepealsel ajal toimus väike muutus ka Briti parteimaastikul: Leiboristliku partei juhiks sai Jeremy Corbyni asemel Keir Starmer. Starmeri valimislubaduseks oli leiboristide ühendamine ja järgmiste valimiste võitmine. Uue juhi esimesed nädalad tõid aga leeride ühendamise asemel veelgi rohkem lõhesid – erakonna sisejuurdlus avaldas, et eelmise juhi Corbyni vastu oli tegutsenud tugev siseopositsioon, kes oli Corbyni maine määrimise nimel vältinud mitmete kaebustega tegelemist. Mitmed Corbyni toetajatest noored kaaluvad selle tõttu parteist lahkumist, samas kui partei praegune juhtkond peab sisejuurdlust lihtsalt vastasleeri laimukampaaniaks. Leiboristid on olnud Ühendkuningriikides peamine opositsioonipartei juba 10 aastat.

  • Samal ajal kui Norras ja Taanis hakkab COVID-19 surmade arv stabiliseeruma ja riigid plaanivad aprilli jooksul piiranguid leevendada, tõuseb Rootsis haigusesse surnute arv jätkuvalt. Naaberriigid on Rootsi leebeid meetmeid palju kritiseerinud – erinevalt Eestist ei rutanud Rootsi kodanike õigusi piirama, vaid hoidis lahti koole, restorane ja riigipiire, püüdis mõjutada inimeste käitumist riiklike soovituste teel ning tegeleda eelkõige riskigruppide isoleerimisega. Paistab aga, et nüüd hakkab optimistlik poliitika rootslastele vaikselt kätte maksma, sest nakatunute arv on jõudnud 10 tuhandeni ja jätkab kasvamist. Siiski võib olla liiga vara, et parima ja halvima kriisijuhi tiitleid välja jagada – lõplikud võitjad ja kaotajad selguvad alles hiljem. Kes teab, vahest päästab rootslasi põhjamaalastele omane distantsi hoidmine ning fakt, et Rootsis on teiste kriisikolletega võrreldes suur üksinda elavate inimeste hulk?
  • Videokõneplatvormi Zoom kasutajate hulk kasvas paari kuu jooksul 10 miljonilt 200 miljonini. Järsk ülemaailmne populaarsus tõi päevavalgele aga digiprivaatsusega seotud mured. Näiteks on kasutajad kogenud „Zoom bombinguid”, kus kõnedesse sekkuvad ähvardusi ja solvanguid levitavad häkkerid. Lisaks kogus äpp kasutajate andmeid ja jagas neid Facebookiga ning firma väide, et Zoomi kõned on krüpreetitud, oli vale. Teiste hulgas on Zoomi kasutamise lõpetanud USA Senat, Austraalia ja Saksamaa valitsused ning firmad nagu Google ja SpaceX. Kuigi Zoomile on mitmeid turvalisemaid ja krüpteeritud alternatiive, pole need enamasti nii kasutajasõbralikud ja ei võimalda sama mitmekülgseid funktsioone.