Tartu Ülikooli Rahvusvaheliste Suhete Ringi memo võtab kokku kahe möödunud nädala (10.05–24.05) olulisemad sündmused välispoliitikas. Sel korral tuleb arutluse alla Merkeli ja Macroni päästeplaan, Merkeli mantlipärija, Hong Kongi autonoomia, USA lahkumine lennunduskokkuleppest ja tormid India ookeanis.

• 500-miljardiline Merkroni plaan majanduse taastamiseks. Eelmisel esmaspäeval tegid ühispöördumise Saksamaa kantsler Angela Merkel ja Prantsusmaa president Emmanuel Macron. Koos tehti ettepanek luua 500 miljardi eurone fond, mille eesmärk on rahastada räsitud Euroopa Liidu majandust. Merkroni mudel töötab põhimõttel, kus iga riik vastutab ainult oma osa eest, mis on määratud liikmesriigi majandusliku suuruse ja protsendiga, mida riik maksab Euroopa Liidu eelarvesse. Põhiraskust kannab Saksamaa, mis garanteerib esialgu 135 miljardit eurot (s.o pea 12 Eesti riigieelarvet). Plaani kohaselt maksaksid eurooplased raha tagasi mitme järjestikuse Euroopa Liidu eelarvega. Üllataval kombel võtsid pea kõik Saksamaa erakonnad ja Merkeli koduerakond uudise vastu rahumeelselt ja tunnustavalt, vaid Alternativ für Deutschland (AfD) esitas kriitikat. AfD on käesoleva kriisi vältel püüdnud igati Angela Merkelit maha teha. Merkroni plaani puhul on Saksamaal näha tendentsi, et ideed pooldavad eelkõige linnades elavad inimesed, samas kui hõredama asustustihedusega paikades on plaani osas jäädud pigem äraootavale seisukohale. Vastasseisu plaanile on näidanud ka nn „säästlik nelik”: Austria, Holland, Taani ja Rootsi, kelle arvates tuleks hätta sattunud riikidele abi jagada laenude, mitte tagastamatute toetuste näol. Samas on aga eriti rängalt kannata saanud riigid (näiteks Hispaania ja Itaalia) juba aastaid elanud suure võlakoormusega ja täiendava võla teenindamine oleks nende puhul raskendatud. Itaalia peaministri Giuseppe Conte arvates on 500-miljardilise fondi puhul tegu vaid väikese sammuga, mis pole kindlasti piisav.

• Saksamaa otsib kantslerit. Kui Emmanuel Macron pidi eelmisel nädalal tõdema, et kaotas parlamendis enamuse, siis Angela Merkel võib julgelt vaadata vastu oma toetusnumbritele, mis pole nii kõrged olnud juba tükk aega. Kantsleri tööga on rahul 68% küsitletutest ning viimaste uuringute kohaselt jääb CDU ja sõsarpartei CSU toetus 40% kanti, järgnevad rohelised 18%, CDU koalitsioonipartner SPD 15%, AfD 10%, Die Linke 8% ning FDP 5%. Koroonakriisi jooksul on pidevalt saksa meedias olnud teemaks Angela Merkeli mantlipärija otsingud. Liidukantsler on öelnud, et tema uueks ametiajaks enam ei kandideeri ning potentsiaalseks juhiks saama pidanud Annegret Kramp-Karrenbauer teavitas veebruaris, et ei pürgi 2021. aasta valimistel kantsleriks. Kui varasemalt on spekuleeritud eeskätt Friedrich Merzi, Armin Lascheti ja Norbert Röttgeni nimedega, siis koroonakriisi valguses on tähelepanu kogunud Markus Söder – CSU juht ja Baieri liidumaa peaminister, kes juhib lisaks ka liidumaade peaministrite nõukogu. Söder on terve CSU juhtimise aja olnud tugev Merkeli toetaja ning vedanud võitlust paremäärmusliku AfD ja vasakäärmuslike jõududega. Kriisi ajal on Söder olnud pidevalt pildis ning läbimõeldud otsused on andnud tulemuse – koroonaviiruse levik on saadud pidama. Seda on näha ka Söderi toetuses, nimelt on ta Merkeli järel tõusnud toetuselt teiseks saksa tipp-poliitikuks. ARD maikuu uuring näitas, et Söderit peab heaks kantsleri kandidaadiks 53% vastanutest, kriisieelse perioodiga on toetus tõusnud üle 20%. Poliitik on seni ise öelnud, et Berliini ta veel ei kipu ja tegutseks veel meelsasti Baieris. Lõputult Markus Söder oodata aga ei saa, sest tagant on tulemas veelgi noorem mees – Jens Spahn, kes tähistas alles oma 40. sünnipäeva ning on praegune tervishoiuminister.

• Hiina plaanib tugevdada kontrolli Hong Kongi üle. Eelmisel nädalal, 22. mail algas Hiinas rahvakongress, mis kestab tavapärasest lühemat aega ning kasutusele on võetud mitmed nakatumist ära hoidvad meetmed. Nii pidid näiteks kõik 2900 osalejat tegema koroonatesti ning saabuma spetsiaalsete rongidega, lisaks kandma kohustuslikke maske. Hiina RV valitsus esitas kogunenud saadikutele kinnitamiseks uue Hong Kongi julgeolekuseaduse, mis keelab igasuguse mässu õhutamise ja Hiina keskvõimu õõnestamise. Uue seaduse näol on tegu eeskätt rünnakuga põhimõtte „üks riik, kaks süsteemi” vastu ning sellise käiguga minnakse mööda Hong Kongi seadusandlikust kogust. USA reageeris Hiina kavatsustele kriitiliselt, kutsudes Hiinat austama Hong Kongi autonoomsust. Ameerika Ühendriikide riigisekretäri Mike Pompeo hinnangul lüüakse julgeolekuseaduse näol „hingekella suurele autonoomiale”, mis pingestab veelgi olukorda piirkonnas. Pühapäeval, 24. mail puhkesid Hong Kongis taas meeleavaldused, millele politsei vastas pisargaasiga. Rahvakongressil oli arutluse all ka Hiina majanduse tulevik, mis langes 2020. aasta esimese kvartaliga 6,8% ning suurest ebakindlusest tulenevalt ei seadnud peaminister Li Keqiang tavapärast eesmärki, et riik saavutab suuruselt teise majanduskasvu maailma riikide hulgas. Hiina plaanib majanduse aeglustamise vastu võidelda eelkõige valitsuskulutuste suurendamisega. Kaitse-eelarve suureneb mahu poolest 6,6%, mis on siiski veidi vähem kui eelmisel aastal.

• USA valitsus teatas 21. mail, et lahkub avatud taeva lepingust kuue kuu jooksul. Leping hõlmab 34 riiki (ka Eestit) ja leppe alusel viiakse läbi vaatluslende teiste liikmesriikide territooriumite kohal ning pildistatakse alasid, mis on eelnevalt kokku lepitud. Leping on mõeldud eelkõige usalduse suurendamiseks riikide vahel. Ameerika Ühendriigid toovad peamiseks väljaastumise ajendiks asjaolu, et Venemaa rikub lepingut. Nimelt on Venemaa piiranud lende Moskva, Kaliningradi, Tšetšeenia, Abhaasia, Lõuna-Osseetia ja Gruusia piiri kohal. Olulist rolli mängib tänapäeval ka see, et kommertssatelliidid on võimelised näitama põhimõtteliselt sama kvaliteeti lendudel saadavate piltidega. Venemaa lubab lepingust kinni pidada, kuni see on jõus, ning süüdistab USA-d, et viimane ei arvesta oma liitlaste huvidega.

• Tormid India ookeanis. Tsüklon Amphan nõudis Indias ja Bangladeshis viimaste andmete järgi ligi 120 inimelu. Tuul puhus ligi 50 m/s, tõi kaasa tugevad paduvihmad ja mudavoolud. Rannikult evakueerimist raskendas koroonaviirus – kokku evakueeriti ligi kolm miljonit inimest. Tormi tulemusel lagunesid mitmed tammid, mille tulemusel tekkisid piirkonnas ulatuslikud üleujutused. Torm jättis elektrita miljonid inimesed (mh Kolkata 14 miljonit elanikku) ning piirkonnas hävines ligi miljon majapidamist. Tormikahjud India ja Bangladeshi rannikul Lääne-Bengalis ulatuvad 13,2 miljardi dollarini ehk tegu on India ookeani põhjapoolse osa ajaloo kõige kulukama tormiga. Enim inimelusid nõudnud 1970. aasta Bhola tsüklon, mis viis siit ilmast pool miljonit inimest, ei küündi rahalise hävingu poolest Amphani tasemele. Tõsi, Amphani kahjud kahvatuvad võrrelduna maailma kõige kulukama orkaani Katrina 125-miljardilise kahju kõrval. Ka Austraalia valmistub kümnendi võimsamaks tormiks. Prognoosi järgi toob torm endaga kaasa 8-meetrised merelained, kuni 36 m/s puhuvad tuuleiilid ning paiguti võivad sademed ulatuda 100 millimeetrini. Seekordne torm on varasematest erinev, sest torm saabub edela asemel loodest.