Tartu Ülikooli Rahvusvaheliste Suhete Ringi memo võtab kokku kahe möödunud nädala (06.12–20.12) olulisemad sündmused välispoliitikas. Seekord on juttu India rahvusliku partei kodakondsuse seadusest, Pariisi kliimaleppe viie aasta möödumisest, Mägi-Karabahhi sõjakuritegudest ja mari keele assimileerumisest sügaval Venemaal.

Illustratsioon: Laura Vilbiks
Illustratsioon: Laura Vilbiks

  • India valitsus võttis 12. detsembril 2019 vastu kodakondsuse muutmise seaduse, mis viis rahutusteni, mille sarnaseid New Delhis pole pikka aega toimunud. Seadus kiirendab kodakondsuse andmist budistidele, sikhidele, kristlastele, džainidele, parsidele, kes on saabunud Afganistanist, Pakistanist või Bangladeshist enne 2015. aastat. Muudatus seadusandluses oli mõeldud naaberriikidest saabuvate inimeste, kes olid kolmes naaberriigis kannatanud usulise tagakiusamise all.

    Kriitikud on seadnud kahtluse alla riigi sekulaarse põhiseaduse püsimajäämise ning toonud välja, et see seadus diskrimineerib Indias elavaid moslemeid. Valitsus pole aga kriitikutega nõus, väites, et riigis elavatel moslemitel pole midagi karta. India siseministri Amit Shahi väitel ei ole moslemid sattunud naaberriikides tagakiusamise alla ning India moslemitel säilib India kodakondsus.

    Paljud India moslemid aga väidavad, et on pärast Narendra Modi võimule tulemist 2014. aastal muutunud teise klassi kodanikeks, misjärel on hakatud ellu viima hindu natsionalistlikku poliitikat. Ülemkoja opositsiooni seadusandja Derek O’Brian sõnas, et sellel on „õudne sarnasus” natside juudivastase seadusega: „1935. aastal sõnastasid natsid seadused, et kaitsta õiget saksa verd (…), täna on meil sarnaselt vigane seadus, mis tahab defineerida, kes on õige India kodanik.”

    Kuna praeguseks hetkeks on Aligarhi Moslemi Ülikooli tudengid läinud näljastreigile ning valitsus saatnud etniliselt mitmekülgsesse Kirde-Indiasse sõjaväeüksusi, siis paistab tulevik pingeline. Protestide ja koroonapandeemia tõttu pole seadus käiku läinud. Pärast viiruse leviku kontrolli alla saamist võime näha valitsuse edasisi otsuseid seaduse osas.

    Kui kodakondsus seadus on podisenud kaane all juba üle aasta, siis uusi probleeme võivad tekitada vilja müüki reguleerivad seadused ja nendega kaasnevad protestid. Varem oli viljakasvatajatel riigi poolt tagatud saadustele miinimumhind oma regioonis. Kuna uus seadus laseb müüa erinevates regioonides, mis tähendab erineva hinnaga, siis kardavad viljakasvatajad riikliku toetuse kadumist. Samuti kardetakse, et tekib risk hakata müüma regiooni, mis kõige rohkem maksab. See seab küsimuse alla väiketalunike ellujäämise. Kuigi riiklikult tagatud miinimumhinna süsteem ei taganud inimestele kõrgemat elustandardit, siis müügivabadus üle regioonide võib tuua kaasa hukatuse paljudele senini ots otsaga välja tulnud farmeritele.

  • Videosilla teel toimus 12. detsembril koosolek ÜRO, Suurbritannia ja Prantsusmaa juhtimisel, mis märkis viie aasta möödumist Pariisi kliimaleppe sõlmimisest. ÜRO peasekretär Antonio Guterres kutsus üles maailma suurriikide juhte kuulutama välja kliima hädaolukorda, kuna maailm on lähenemas katastroofile. „Viis aastat pärast Pariisi ei liigu me ikka õiges suunas,” sõnas Gueterres. Koosolek toimus päev pärast Euroopa Liidu otsust vähendada kasvuhoonegaasi koguseid 2030. aastaks 55% võrra, mis kliimaekspertide sõnul pole kaugeltki piisav panus Euroopa riikidelt, et maailma keskmine temperatuur jääks alla 2 kraadi.

    Guterres kritiseeris G20 liikmeid, et üle poole pandeemia eelarvest on kulutatud sektoritele, mis on seotud fossiilkütuste tootmise ja tarbimisega. Tema hinnangul ostetakse nii aega vananenud lahendustele, kuigi liikuda tuleb taastuvenergia allikate suunas. Lisaks rõhutas ta kliimaneutraalse koalitsiooni vajadust.

    Järgnevalt esinesid Suurbritannia, Prantsusmaa ja Itaalia juhid sõnavõttudega. Boris Johnsoni sõnul on Suurbritannia tegutsenud taastuvenergia suunal juba 1990ndatest, Macron rõhutas vajadust pöörata tähelepanu õiglasele üleminekule. Erilist tähelepanu vajavad sotsiaalsed aspektid, seda ka Eesti põlevkivitööstuses. Samuti tervitas Macron USA naasmist Pariisi kliimaleppesse. Itaalia peaminister lubas annetada 30 miljonit ÜRO kliimamuutustega kohanemise fondi.

    Hiina juhi Xi Jinpingi sõnul on tema riigil eesmärk saavutada süsinikuneutraalsus enne 2060. aastat ning samuti on plaanis süsihappegaasi emissioonide tipu saavutamine enne 2030. aastat. Jinpingi sõnul on riigil eesmärk vähendada süsinikdioksiidi heidet SKP ühe ühiku kohta 2005. aasta tasemest 65%. Samuti on sihiks vähendada peamiste energiaallikate seas fossiilkütuste osakaalu 25% peale, mille jaoks hakkab riik propageerima „rohelisemat” sotsiaalset arengut.

    Gueterrese rõhutatud kliimaneutraalse koalitsiooni loomise võimalus on USA administratsiooni vahetumisega suur ja oodata on Ameerika Ühendriikide panust kasvuhoonegaaside vähendamisse pärast nelja aasta pikkust eemalolekut. Kuna Hiina on praeguseni suurim saastaja, siis on küsitav, kas tema panus on piisav. Varem meedias tähelepanu saanud laialdane metsa istutamine Hiinas on samuti küsitav. Pikas perspektiivis ei seo täiskasvanud puud sama palju süsinikku, kui seda teevad noored. Seega praegune bilanss, mis arvestatakse noorendikest, võib hiljem kätte maksta ja tuua taas tähelepanu Hiina süsihappegaasi näitajatele.

  • Amnesty International kutsus üles korraldama sõltumatut juurdlust Mägi-Karabahhis toimunud sõjakuritegude osas. Juurdluse eesmärgiks on tabada süüdlased, kes viisid läbi rohkem kui kahekümnes videos dokumenteeritud kohtuväliseid hukkamisi, sõjavangide ja kinnipeetavate väärkohtlemist ning vastaste surnukehade rüvetamist. Paljusid videoklippe jagati suhtlusvõrgustikus Telegram nii eraisikute kui ka gruppide poolt.

    Nimetatud videosid on analüüsinud ja nende tõesust kinnitanud Amnesty International, esinenud vigastusi on kinnitanud ka sõltumatu meditsiiniekspert. Kuna kümnes videos on kuriteo toimepanijad Aserbaidžaani sõdurid ja kaheteistkümnes Armeenia sõdurid, kutsus organisatsioon nii Aserbaidžaani kui ka Armeenia ametivõime üles korraldama sõltumatut juurdlust.

    Erapooletut uuringut oleks kummastki riigist oodata aga liiast. Loota tuleb Türgile, Venemaale ja/või USA-le, kes survestaks nii Aserbaidžaani kui ka Armeeniat viima läbi ühisjuurdlust või lubama juurdlust korraldada mõnel rahvusvahelisel organisatsioonil.

  • Moskva propageerib mari keele kaheks jagamist – luga mari ja gorno mari keeleks. Strateegia on sarnane eelnenud komi keele jagamisele zyryani komiks ja permyaki komi keeleks. Eesmärk on kiirendada nii komi kui ka mari keele rääkijate assimileerumist ülejäänud venekeelse rahvastikuga, sõnab lingvist Margarita Kuznetsova.

    Peale globaliseerumise, euroopastumise ja ühesuunalise kahekeelsuse ohtude lisandub nüüd veel keelte jagamine. Ühesuunalise kahekeelsuse ohuks on maride ja komide suhtlus venekeelse elanikkonnaga, kes omakorda ei oska mari ega komi keelt. See omakorda viib suurema vene keele kasutamiseni, sest ei teata, kas teine saab mari või komi keelest aru. Nimetatud ohtude tõttu mõistab Kuznetsova enda sõnul nüüd, miks udmurtide juhtiv õpetlane pani end 2019. aasta uurali keelte päeval põlema. Venemaa ametivõimude otsused põhjustavad üha enam uurali keelte hääbumist.

    Vladimir Putini valitsusaja alguses oli Kuznetsova Uurali-taguste soome-ugri keelte suhtes optimistlik, kuid tollest ajast peale on olukord halvenenud ja iidsete keelte kadumine on aina tõenäolisem. Uuringud näitavad, et 2001. aastal rääkisid 70% mari keele oskajad kodus emakeelt, 2015. aastal oli osakaal langenud 41% peale. Praeguseks on numbrid veel madalamal ja sama trajektoori jätkates räägivad kahe generatsiooni pärast mari keele oskajad ainult vene keelt.

    Kersti Kaljulaidi Putinile saadetud kutse soome-ugri kongressil osalemiseks on katse leida kontakt idanaabriga, et tähistada soome-ugri keelte olemasolu. Siiski tundub, et naaberpresidendil on otsus tehtud, kuidas suhtuda ja toimida väljasurevate Uurali-taguste soome-ugri keeltega.