Tartu Ülikooli Rahvusvaheliste Suhete Ringi memo võtab kokku kahe möödunud nädala (05.01–19.01) olulisemad sündmused välispoliitikas. Sedakorda tuleb memos juttu Venemaa peaministri vahetusest, Ukraina reisilennuki allatulistamisest, Briti kuningaperest, Taiwani presidendivalimistest ja Trumpi tagandamisprotsessist.

• Venemaa võimuladvikus vahetub veri, kuid mitte Putin. 15. jaanuaril pidas Venemaa president Vladimir Putin oma traditsioonilise aastakõne, kus ta adresseeris lisaks demograafiat ja julgeolekut puudutavatele probleemidele ka põhiseaduse muutmise vajadust. Reform kinnitaks muuhulgas põhiseaduse ülimuslikkust rahvusvaheliste seaduste suhtes ning laiendaks parlamendi võimu presidendi arvelt. Teine näib esmapilgul ehk ennastohverdava lükkena, kuid annab pigem aimu sellest, kuidas Putin plaanib jätkata pärast 2024. aastat, mil lõppeb tema enda ametiaeg. Tulevase mantlipärija volituste kärpimine võib anda alust uuele ametipostile, kust Putin saaks riigitüüri jämedat otsa edasi hoida. Teoorias võib ta jätkata ka peaministrina. Nagu 2008. aastal, kui Putini esimesed kaks ametiaega täis tiksusid. Ent seda vahetust ei teeks ta enam Dmitri Medvedeviga, kuna viimane teatas pärast kõnet oma tagasiastumisest. Uueks peaministriks sai senine maksuameti juht Mihhail Mišutin. Seni madalat profiili hoidnud Mišutin on tõestanud nii oma pädevust riigiametnikuna kui ka oma lojaalsust Putinile. Kindel on see, et põhiseadusreforme ta takistama ei asu. Niisiis näib, et isegi kui Venemaa valitsejate näod võivad vahelduda, jääb nende kohale nähtavaks tulevikuks troonima Putini vari.

• Iraan võttis vastutuse Ukraina reisilennuki allatulistamise eest. 8. jaanuaril tulistas Iraan alla Ukraina lennufirmale kuulunud Boeing 737-800 tsiviillennuki, mille tagajärjel hukkusid kõik 176 pardal viibinut. Esialgu ümbritses sündmust suur segadus ning Ukraina spetsialistid saadeti Teherani asja uurima. Kaks tundi enne lennuki alla kukkumist pommitas Iraan Ameerika Ühendriikide kontrolli all olevaid sõjaväebaase Iraagi aladel ning seotust nende kahe sündmuse vahel ei saanud välistada. Esialgu kõike eitanud Iraan pidi lõpuks siiski tunnistama, et lennuk arvati olevat rakett ja tulistati alla inimliku eksimuse tagajärjel. See lahvatas tõsise pahameele rahvusvahelises üldsuses ning paljudel lennukitel soovitati hoiduda Iraani õhuruumist. Iraanis andis sündmus põhjust protestideks, millest võtavad osa tuhanded inimesed, kes avaldavad pahameelt juhtkonna vastu loosungitega nagu „Death to liars!”ja „Death to the dictator!”. Teisest küljest on Iraani ausus värskendav – näiteks Venemaa ei taha Ukraina kohal reisilennuki allatulistamise süüd omaks võtta ka kuus aastat hiljem.

• Prints Harry ja Meghan Markle loobusid oma kuninglikest kohustustest. Prints Harry ja tema abikaasa, Sussexi hertsoginna Meghan Markle, avaldasid soovi kolida Kanadasse, et elada iseseisvamat elu. Kuninganna Elizabeth II kutsus prints Harry, prints Williami ja prints Charlesi tippkohtumisele, kus arutati kuningliku perekonna tulevikku ning prints Harry ja tema abikaasa võimalikke ametikohustusi. Kuninganna sõnul algab nüüd üleminekuperiood, mil Sussexid veedavad aega nii Kanadas kui ka Ühendkuningriigis. Paar loobub oma kuninglikust staatusest ja ei saa enam maksumaksjalt palka. Kanadas plaanivad Prints Harry ja Meghan algatada uue heategevusliku platvormi. Kuninglikust tiitlist loobumine on haruldane ja aegavõttev protsess. Edward VIII oli esimene Briti monarh, kes loobus vabatahtlikult oma troonist 1936. aastal.

• Hiinale valmistas pettumust Taiwani presidendivalimiste tulemus. 11. jaanuaril toimusid Taiwanis presidendivalimised, mille tulemusel alustab Tsai Ing-wen oma teist ametiaega. Tsai Ing-wen, kes esindab Demokraatlikku Progressiparteid, võitis 57 protsenti häältest. Han Kuo-yu Hiina-sõbralikust Kuomintangi parteist kogus 39 protsenti. Tsai Ing-wen tahab kaitsa liberaalseid väärtusi, mis tekitab tugevat vastasseisu Pekingiga. Ta on seisukohal, et rahu, võrdsus, demokraatia ja dialoog on stabiilsuse võtmed. Hiina välisministeerium reageeris valimistulemustele valuliselt. Hiina katkestas juba 2016. aastal diplomaatilised suhted Taiwani valitsusega ning Hiina president Xi Jinping soovib Taiwani taas Hiinaga liita. Taiwan on Hiina Rahvavabariigist sõltumatu riik, kuid Hiina näeb seda kui enda provintsi.

• USA esindajatekoda saatis Donald Trumpile esitatud süüdistused senatisse. USA esindajatekoja prokurör, demokraat Adam Schiff esitas 16. jaanuaril senatis süüdistused Donald Trumpi vastu. Tõendeid on kogutud nii presidendi võimu väärkasutamise kui Kongressi töö takistamise kohta. USA ülemkohtu peakohtunik John Roberts valis seejärel 100 senaatorit, kes hakkavad Donald Trumpi üle tagandamisprotsessis õigust mõistma. Kogu protsessi raamib aga valimiseelne võimuvõitlus demokraatide ja vabariiklaste vahel. Trumpi tagandamist prooviti juba varem käima tõmmata, kuid nüüd andis Ukraina skandaal selleks ideaalse võimaluse. Ilmselt Trump oma ametikohast siiski lahkuma ei pea. USA alamkojas, kus valdav osa on demokraatide käes, võis tagandamishääletus küll edukaks osutuda, aga senatis on enamus Trumpi kodupartei vabariiklaste kätes. Kuidas möödunud aasta septembris alanud protsess oma lõpu leiab, seda jääme huviga ootama.