Tartu Ülikooli Rahvusvaheliste Suhete Ringi memo võtab kokku kahe möödunud nädala (17.02– 01.03) olulisemad sündmused välispoliitikas. Seekord on fookuses Süüria ja Türgi vahelisete suhete teravnemine, Trumpi visiit Indiasse, eutanaasia legaliseerimine Portugalis, muutused USA demokraatide presidendi kandidaatide nimekirjas ning Slovakkia valimised.

• Türgi ja Süüria suhted on taas tulised. Süüria õhurünnakud Idlibis tapsid neljapäeval umbes 33 Türgi sõdurit ning umbes sama palju oli ka haavatuid. Süüria loodeosas on Türgil mitmeid sõjaväebaase, sest nad on Süüria kodusõja vastupanuliikumist aastaid toetanud ning vastupanuliikumise jõud paiknevad peamiselt seal. Heade suhete hoidmise nimel ei soovi Türgi president Recep Tayyip Erdoğan rünnakus Venemaad süüdistada, kuid riigijuht soovis, et Venemaa Türgi ja Süüria vahelisse probleemi ei sekkuks. Kremli sõnul leiab võimalik kohtumine kahe riigipea vahel aset juba järgmisel nädalal, kus olukord kindlasti selgemaks saab. Erdoğan lubas rünnakute eest kätte maksta ning laupäeval tapeti Türgi vasturünnakutes 26 Süüria sõdurit. Konflikti eskaleerumine põhjustas järjekordse põgenikekriisi, sest Türgi avas piiri Süüriaga, survestades sellega Euroopa Liitu ja NATOt end konfliktis abistama. Enne piiri avamist elas Türgis juba üle 3,7 miljoni Süüria põgeniku, hinnanguliselt paikneb Idlibis umbes 3 miljonit põgenikku. Idlibi elanikkonnast pea pool on sinna põgenenud riigi teistest aladelt, sest see on ainuke piirkond riigis, kus Süüria valitsus veel võitu saavutanud ei ole. Olukord põgenike elupaigas on väga ohtlik, sest alates detsembrist on ÜRO hinnangul seal hukkunud umbes 465 tsiviilelanikku, nende hulgas 165 last.

• Donald Trump külastas protestidest pulbitsevat Indiat. Ameerika ja India on maailma kaks kõige suuremat demokraatiat ning nende riikide omavahelist koostööd pidas juba president Obama väga oluliseks. Eksperdid näevad Trumpi visiidis Indiasse soovi leida asendust Hiinale kui kaubandussõjas kaotatud partnerile. Trump soovib, et India ostaks Ameerikalt relvi ning põllumajandussaadusi ning India peaminister Modi soovib Indiast eksporditud tekstiilitoodetele väiksemat tariifi. Head suhted Indiaga ei kaalu küll üles patiseisu Hiinaga, kuid esimesega lävimine on Ameerikale siiski kindlasti kasulik. Trump peab Modit endaga väga sarnaseks, sest tema hinnangul on nad mõlemad valitseva eliidi vastased ning meedia kohtleb neid ebaausalt. Ometigi on India peaminister oma riigi ajakirjanduse silmis pigem heas kirjas ning Modi ei kuulu miljardäride nimekirja. Trump tõi Gujarati piirkonnas kriketiväljakul peetud kõnes välja Modi valitsusaja saavutusi. Näiteks suutis Modi valitsus elektriga varustada kõik India külad. Seejuures tuleb silmas pidada, et India valitsus defineerib küla elektriga varustatuks, kui rohkem kui 10% küla peredest ning mõningatel avalikel asutustel on ligipääs elektrile. Enne Modi valitsust oli elektriga varustatud 96% India küladest. Oma kõnes ei kritiseerinud Trump Modi valitsuse hiljutist kodakondsusseaduse muudatust (CAA), mis seab ohtu miljonite India moslemite elu ning mis on põhjustanud erakordselt suuri proteste. Detsembris jõustunud seadusemuudatuse järgi peavad kõik riigis alaliselt elavad inimesed esitama dokumendi, mis tõestab nende kodakondsust. Moslemitele on selle taotlemine aga teistest märksa keerulisemaks tehtud. India lubab kodakondsust ka naabermaadest pärit migrantidele, kui nad ei ole moslemid. Kõik mittekodanikud saadetakse seevastu riigist välja. Hetkel võimul olev India Rahvapartei on võtnud seisukoha, et India on hinduistlik ühiskond ning teistesse uskudesse, eelkõige moslemitesse, tuleb suhtuda taunivalt. Sealjuures umbes 29% India elanikkonnast (394 miljonit inimest) ei ole hindud, moslemeid on neist umbkaudu 14% (172 miljonit inimest).

• Esimest homoseksuaalset presidenti USA tänavu ei saa. Pete Buttigieg teatas, et loobub Valgesse Majja pürgimast. Vaatamata hoogsalt alanud kampaaniale, otsustas noor poliitik oma langenud populaarsuse taustal demokraatide partei nominatsiooni püüdmisest lahti öelda. Sealjuures on Buttigieg esimene juhtkandidaat, kes säärase otsuse tegi. Põhjuseks võib pidada ideoloogilist kattuvust teiste kandidaatidega, kes esindavad Bernie Sandersile vastukaaluks demokraatide mõõdukat tiiba. Häälte killustumine mõõdukate leeris tähendab USA majoritaarse süsteemi kontekstis, et seda suurem võimalus on võita oponentidel, kes saavad ühe kindla kandidaadi taha koonduda. Buttigiegi taandumine mängib soodsad kaardid kätte seega nii Joe Bidenile kui ka Michael Bloombergile. Sanders ja Elizabeth Warren sellest pigem kaotavad.

• Eutanaasiadebatt polariseerib Portugali. 21. veebruaril astus Portugal esimese sammu eutanaasia legaliseerimise suunas, et olla koos Belgia, Hollandi ja Luksemburgiga üks väheseid vabatahtlikku eutanaasiat lubavaid riike maailmas. Esimesel hääletusel oldi selle poolt, kuid teine seisab veel ees. On olemas mitut sorti eutanaasiat, näiteks vabatahtlik, tahtevastane ja mitteteavitatud eutanaasia. Vabatahtliku eutanaasia puhul on arstil olemas patsiendi nõusolek, mitteteavitatud eutanaasia puhul ei ole patsient võimeline oma nõusolekut andma. See protsess võib olla kas passiivne või aktiivne: passiivse eutanaasia puhul lõpetavad arstid ühel hetkel patsiendi elus hoidmiseks vajaliku toidu ja ravimite manustamise, aktiivse eutanaasia puhul manustatakse patsiendile surmav kogus mürki. Portugalis arutuse all olev eutanaasia on vabatahtliku aktiivse eutanaasia seadustamine. Elu lõpetamiseks on patsiendil vaja kahe arsti allkirja. Eutanaasia üheks suuremaks kriitikuks on katoliku kirik, kes soovib algatada selle kohta referendumi. Katoliiklased näevad, et eutanaasia on fundamentaalselt vale, sest elu on jumala antud ning seetõttu väärtuslik, inimene seda ära võtta ei saa. Eutanaasia pooldajad näevad aga peamist moraalset küsimust selles, et inimese elu peaks olema täisväärtuslik ning kui ta ise leiab, et ta ei soovi enam kannatada, siis miks on ühiskonnal õigus öelda, et ta seda tegema peab.

• Slovakkias said võimule Tavalised Inimesed. 29. veebruaril toimunud parlamendivalimistel osutus võitjaks korruptsioonivastane opositsioonierakond Tavaliste Inimeste Ja Sõltumatute Isiksuste Partei (OLaNO), mis sai valimistel 25% häältest ja edestas teiseks jäänud võimuerakonda seitsme protsendiga. OLaNO peamiseks eesmärgiks on korruptsiooni väljajuurimine ja nad on astunud rahva tähelepanu saamiseks ebatavalisi samme. Nende võit on pikalt kestnud võimuvõitluse kulminatsioon, mis sai hoo sisse uuriva ajakirjaniku Jan Kuciaki ning tema kihlatu Martina Kusnirova tapmisega pea kaks aastat tagasi. Lisaks korruptsiooni ohjeldamisele plaanib OLaNO parandada Slovakkia mainet, et lääneriigid ei peaks nende pärast enam häbi tundma. Partei tõus on tekitanud vastasleeris palju vastukaja. Kõige häälekam vastane on olnud paremäärmuslik Kotleba partei, kes näeb endas Slovakkiat päästvat mõõka, mis kaitseb riiki moraalselt laostunud Lääne, islamiseerumise ning LGBT maailmavaate eest.