Müürileht

Oktoobrist alustab Müürilehe paberväljaandes igakuine keskkonnakolumn, mille autoriks on teadliku elustiilipoe Slow asutaja Helen Puistaja. Soojenduseks saame lugeda, miks ta keskkonnateemadel üldse südant valutab.

Idufirma eAgronom tootejuht Kristjan-Julius Laak kirjutab, miks ettevõtjate poolt sõlmitud Rohelepe peaks status quo säilitamise asemel pürgima hoopis selle poole, et luua uusi lahendusi, mille mõju on algusest peale keskkonda säästev ja süsinikku siduv.

Kampaania Taimne Teisipäev alustab koolidest, et olla Eesti elanikele toeks liigse lihatarbimise vähendamisel.

11.–14. juulil Saaremaal Illiku laiul toimuv I Land Sound pürgib võimalikult keskkonnasäästliku festivalikogemuse poole, mistõttu on ellu kutsutud projekt nimega I Land Green. Projekti üks eestvedajatest Kadi Aguraijuja tutvustab selle ettevõtmise põhimõtteid lähemalt.

Hiljutist „Suud puhtaks” saadet vaadates sai selgeks, et kliimastreigid on saavutanud juba praegu midagi üliolulist – noored, kes päriselt suudavad ette kujutada teistsugust ühiskonnakorraldust, on saanud platvormi oma elu eest võitlemiseks.

24. mail algusega kell 18:00 toimub Tallinnas, Tartus ja Pärnus koolinoorte algatatud keskkonnaliikumise Fridays For Future kliimamarss. Uurisime meeleavalduste ühelt eestvedajalt, Tallinna Arte Gümnaasiumi 10. klassi õpilaselt Kristin Siililt, mille eest ta seisab.

Tasaarengu pooldajad nõuavad Euroopa poliitikakujundajatele saadetud avalikus pöördumises majanduskasvu asemel heaolule keskendumist, suuremat rikkuse maksustamist ja toodete tõhusust suurendavate ärimudelite toetamist. Müürileht avaldab pöördumise muutmata kujul.

Täna toimus Eestis esmakordselt koolinoorte kliimastreik, mis juhtis tähelepanu kliimakriisile ja vajadusele vähendada süsinikuheidet kooskõlas Pariisi kliimaleppe ja IPCC teadlaskogu hinnangutega. Ülemaailmse kliimastreigi eripäraks Eestis näib kujunevat keskendumine Põxitile.

Joovastav mesijutt lõputust majanduskasvust on suigutanud inimkonna pohmelusse, millest ärkamise asemel tahaksid paljud hoopis muusikat valjemaks keerata, sest inimtekkelise kliimamuutuse tagajärgedega tegelemine tundub üle jõu käiva väljakutsena.

Inimeste empaatiavõime peaks laienema ka põllumajandusloomadele, kelle transportimine tapamajja, nuumamisele või paljundamisele tähendab neile tavaliselt tundide- või päevadeviisi kestvaid kannatusi.

Mahatma Gandhi on öelnud, et rahva moraalset arengutaset saab hinnata selle järgi, kuidas loomi koheldakse. Kui lähtuda sellest mõttest, siis võiks kindlasti öelda, et 2018. aastal tegi Eesti moraalne arengutase märkimisväärse kasvu, sest loomade olukord paranes paljudes valdkondades.

Lõppev aasta on olnud keskkonna seisukohalt üks tormilisemaid - seda nii kohalikus kui globaalses plaanis. Üha rohkematest teadlaste pöördumistest ja raportitest ilmneb, et seisame keskkonnakriisi lävel. Kui tahame teistsuguse tee valida, on tarvis tegutseda ja kiiresti.