Müürileht

Miks inimesed panevad oma kappi just selliseid asju, nagu nad panevad? Kui tihti uusi asukaid kappi – ja kapist välja – kolib? Kuidas asjad kapis aja jooksul oma nägu ja tegu muudavad? Ning mis teeb mõne kapiisendi vahel nii eriliseks, et kui kõik teised lahkuvad, siis tema jääb? Riidekapi ust paotab Holy Motorsi kitarrist Hendrik Tammjärv.

MTÜ Loomuse korraldatava loomaõiguste konverentsil kuuleb 10. novembril kuut ettekannet nii akadeemilistest uurimustest kui ka loomaõiguslusaktivismist Eestis ja välismaal.

Lääs vaatab kadedusega Ida-Euroopa daatšarajoonide ja potiaedade suunas, kus on võimalik toidukorporatsioonidest sõltumatult juurvilju kasvatada, kuid miskipärast pole näiteks Eestis keegi peale aednike enda Hiinalinna, Pilpaküla ja teiste linnaaedade väärtust veel mõistnud.

Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koda ootab mardipäeva, 11. novembrini ettepanekuid käesoleva aasta Hiie sõbra aunime andmiseks.

„Riidekapp” on retrorubriik. Kunagi Müürilehe ja Trash to Trendi koostööst sündinud ja nüüd lugejate soovidele vastu tulles taas ellu äratatud. Miks inimesed panevad oma kappi just selliseid asju, nagu nad panevad? Kui tihti uusi asukaid kappi – ja kapist välja – kolib? Riidekapi ust paotab Martin Luiga.

Keskkonnaküsimusi ja feminismi on ilmselt lihtne vaadata eraldi. Mis on ühekordsetel kohvitopsidel, plastjäätmetel kajaka kõhus, vatipatjadel ja Istanbuli konventsioonil ühist? Eriti mitte midagi, kui niimoodi võrrelda. Tegelikult on vähemate võimalustega gruppide olukord ja keskkonnamuutused päris tihedasti seotud.

Selle nädala pühapäevani, 24. septembrini on Eesti Loodusmuuseumi hoovis avatud sügisene seenenäitus, kus esitletakse arvukalt seeneliike, mille hulgas on nii söödavaid, mittesöödavaid, tinglikult söödavaid kui ka mürgiseid liike. Lisaks seenemaailma mitmekesisuse tutvustamisele on sel aastal eraldi luubi all inimese konkurendid seeneroale – seeneussid.

Viimastel aastatel on looduskaitse seoses metsaraie, Rail Balticu ja loomade heaolu teemadega avalikkuses taas kõneaineks saanud. Oluline koht looduskaitses on ka kaitsealadel. Vestlusring „Kaitsealade mõte” toimus märtsis kahepäevasel seminaril „Looduskultuuri seminar: kaitsealad”.

BBC loodusdokumentaalide sari „Planeet Maa II” on oma žanris vankumatu superstaar. Saanud ulatusliku vastukaja osaliseks, ei ole see dokk pelgalt looduslembede seltsimehelik saladus, vaid masside soosik, nagu tõestavad vaatajanumbrid.

Ühiskonnale ja indiviidile kahjulikud nähtused alates magusaarmastusest kuni teiste kultuuride mittesallimiseni on kujunenud välja evolutsiooni käigus, kuid nüüd on aeg ümber hinnata oma liigi arengulooline taak.

Antropotsentrismist pole pääsu ka bioloogias. Just tänu inimeste samastumissoovile on suurtest imetajatest saanud liigikaitses sümbolliigid, kuigi kaitset vajaksid ka kalad, liblikad ja roomajad.

Inimene on igavene kolonisaator – loodusele vastanduja, kelle ees elurikkus taandub. Inimkonna hetkelise vohamise tõttu kannatavad teised taime- ja loomaliigid, kelle olemasolust sõltub ometi ka inimliigi enda edasine saatus.