Müürileht

Keskkonnaküsimusi ja feminismi on ilmselt lihtne vaadata eraldi. Mis on ühekordsetel kohvitopsidel, plastjäätmetel kajaka kõhus, vatipatjadel ja Istanbuli konventsioonil ühist? Eriti mitte midagi, kui niimoodi võrrelda. Tegelikult on vähemate võimalustega gruppide olukord ja keskkonnamuutused päris tihedasti seotud.

Selle nädala pühapäevani, 24. septembrini on Eesti Loodusmuuseumi hoovis avatud sügisene seenenäitus, kus esitletakse arvukalt seeneliike, mille hulgas on nii söödavaid, mittesöödavaid, tinglikult söödavaid kui ka mürgiseid liike. Lisaks seenemaailma mitmekesisuse tutvustamisele on sel aastal eraldi luubi all inimese konkurendid seeneroale – seeneussid.

Viimastel aastatel on looduskaitse seoses metsaraie, Rail Balticu ja loomade heaolu teemadega avalikkuses taas kõneaineks saanud. Oluline koht looduskaitses on ka kaitsealadel. Vestlusring „Kaitsealade mõte” toimus märtsis kahepäevasel seminaril „Looduskultuuri seminar: kaitsealad”.

BBC loodusdokumentaalide sari „Planeet Maa II” on oma žanris vankumatu superstaar. Saanud ulatusliku vastukaja osaliseks, ei ole see dokk pelgalt looduslembede seltsimehelik saladus, vaid masside soosik, nagu tõestavad vaatajanumbrid.

Ühiskonnale ja indiviidile kahjulikud nähtused alates magusaarmastusest kuni teiste kultuuride mittesallimiseni on kujunenud välja evolutsiooni käigus, kuid nüüd on aeg ümber hinnata oma liigi arengulooline taak.

Antropotsentrismist pole pääsu ka bioloogias. Just tänu inimeste samastumissoovile on suurtest imetajatest saanud liigikaitses sümbolliigid, kuigi kaitset vajaksid ka kalad, liblikad ja roomajad.

Inimene on igavene kolonisaator – loodusele vastanduja, kelle ees elurikkus taandub. Inimkonna hetkelise vohamise tõttu kannatavad teised taime- ja loomaliigid, kelle olemasolust sõltub ometi ka inimliigi enda edasine saatus.

Reedel, 2. juunil kell 11­–15 toimub Linnateatris juba traditsiooniks kujunenud igakevadine Heade Asjade laat. Tänavune laat on järjekorras viies ning pühendatud eeskätt rohelisele ning keskkonnasäästlikule mõtteviisile.

Eile, 12. aprillil toimus Tallinna vanalinnas rongkäik, kus avaldati meelt karusloomafarmide keelustamise poolt Eestis. Loomade õiguste eest seisjate silmis ei ole metsloomadel võimalik farmides liigiomast elu elada. Samuti on küsitav, kas loomadele kasu saamise eesmärgil kannatuse põhjustamine on tänapäeval eetiline, kui karusnahast on saanud mittevajalik luksuskaup.

Aparaaditehases paikneva teadliku elustiili poe Slow pidaja Helen Puistaja kirjutab 24.–30. aprillil toimuva moerevolutsiooni nädala ajel, kuidas teha oma garderoobivalikutes keskkonnasäästlikke otsuseid.

Eestis on karusloomakasvanduste keelustamine alles arutamisel, samal ajal kui Suurbritannia ja Brasiilia ning hiljuti ka Holland on seda juba teinud ning on teada, et metsloomadele pole võimalik puuris elamisväärset elu pakkuda.

Kliimamuutused toovad mitmes maailma paigas kaasa joogiks kõlbuliku veevaru vähenemise. Eestimaalasi veekitsikus niipea veel ei kimbuta, pigem hakkab siinne kant meelitama neid, kes on oma kodukandis janusse jäänud.