Müürileht

3. mail tutvustatakse Maaelukomisjonis karusloomakasvatuse mõjuanalüüsi. Debati algatanud loomakaitseorganisatsiooni Loomuse hinnangul on analüüs kallutatud ning ei pruugi tuua soovitud tulemusi.

Täna, 19. märtsil kell 19 esineb Tallinnas Õpetajate Majas tuntud autor ja psühholoog Melanie Joy, kelle sulest on muuhulgas ilmunud auhinnatud raamat „Miks me armastame koeri, sööme sigu ja kanname lehmi: sissejuhatus karnismi”. Müürileht avaldab Loomade eeskoste organisatsiooni Loomus intervjuu Melanie Joyga, et avada vegan-elustiili üht võimalikku mõtteviisi.

Laupäeval, 19. märtsil kell 19 esineb Tallinnas Õpetajate Majas tunnustatud autor ja psühholoog dr Melanie Joy. Dr. Joy ettekanne põhineb tema auhinnatud raamatul „Miks me armastame koeri, sööme sigu ja kanname lehmi: sissejuhatus karnismi”.

Teeme Ära Maailmakoristus alustas eile rahvusvahelise ühisrahastuskampaaniaga ning ootab kõigi eestimaalaste ja Eesti sõprade tuge, et korraldada 2018. aasta 8. septembril üleilmne koristuspäev, millest võtaks korraga osa 150 riiki.

Optimistlikumast vaatepunktist vaadatuna võiksime ristida oma aastaringse kehva suusailma Taani ja Hollandi eeskujul hoopis 12 kuud kestvaks rattahooajaks, kus vändatakse iga ilmaga.

Orgaanilise tootmise ja kaubanduse mõttes on tilluke Taani praegugi maailmas vaieldamatult esirinnas, kuid paistab, et sellest on väiksele Euroopa riigile vähe.

Kvaliteetset ja eetiliselt kasvatatud toitu saab endale lubada vaid jõukam osa rahvast. Ülejäänud ei mõista aga, et suurtööstusi nuumates taastoodetakse ebavõrdsust, millest pääsemisest unistatakse. Naasmine tervema ja loomulikuma eluviisi juurde on otsuse taga kinni.

Kapitalistlikust mentaliteedist kantud industriaalühiskonna ja poliitiliste jõudude aeg on ümber saanud. Kliimakatastroof, sotsiaalsed pinged ning suutmatus ja soovimatus neid lahendada on märk sellest, et muutuma peab kogu senine mõtteviis. Parem maailm on võimalik.

Exceli tabeli järgi juhitav Eesti metsanduspoliitika on viinud lendorava kohalikes metsades praktiliselt väljasuremiseni ning seni, kuni valitsuses ei võeta kuulda looduskaitsjate ega riigikontrolli soovitusi ajada keskkonnasõbralikumat poliitikat, tuleb astuda lendorava ja teiste liikide kaitseks välja kodanikel.

Väljaveninud kampsun, dressipüksid ja kulunud botased – olgu tegu trenditeadliku hipsteri või kakskümmend aastat samu riideid kandnud Velloga, kodumaine normcore jahutab tarbimisühiskonda ja paneb uskuma jätkusuutliku maailmakorralduse võimalikkusesse.

Eestlased võivad küll olla laias ilmas tuntud oma infotehnoloogiliste saavutuste poolest, kuid digiajastu inimesed igatsevad üha enam hoopis puhta ja metsiku looduse järele – miski, mis on Eestis veel säilinud. Kohalikud inimesed ei tohiks unustada selle ainulaadsuse hindamist ja kaitsmist.

Detsembris toimus Pariisis ülemaailmne ÜRO kliimakonverents COP21, kus pea kahesaja riigi esindajad sõlmisid kliimaleppe, astudes otsustava sammu selles suunas, et meie planeedi kliima ei soojeneks inimtegevuse tõttu üle ökosüsteemi taluvuspiiri, kuhu see praegu teel on.