Müürileht

Rootsi valitsus plaanib kahandada parandustööde käibemaksu, et inimesed hakkaksid rikki läinud jalgrattaid, pesumasinaid ja muid vahendeid korda tegema, mitte uusi ostma, kirjutab The Guardian.

Samal ajal kui Eestis ei viida endiselt otsi kokku, et kas kliimasoojenemine on päris ja miks sügis sel aastal juulikuus algas, kogunes Kaplinnas Rahvusvaheline Geoloogia Kongress, kus tehti ettepanek kuulutada välja uus geoloogiline ajastik – antropotseen, mis tähendab, et inimesed on tõuganud meie planeedi uude aega.

Äsja Noore Tarbekunstniku preemia pälvinud Sandra Kossorotova kaitses juunis moealase magistritöö „The Plaza Collection: Fashion Activism as Response to HyperConsumerism”, mis käsitleb ülitarbimist ja viise, kuidas selle vastu tegutseda.

Teadlased ennustavad, et kui valitsus metsanduspoliitikat lähiajal ümber ei mõtesta, on aastaks 2020 lendorav Eesti metsadest jäädavalt kadunud. Selleks, et seda ei juhtuks, on algatatud lendorava päästekampaania, mille raames kirjutas muusik Henry Laks lendoravast laulu, mida ta esitab koos Marten Kuningaga.

Keskkonnast hoolides võime ka kõige paremate kavatsuste juures minna ekstreemsuseni, millel ei pruugi suures plaanis kliimaküsimuses erilist efekti ollagi. Kuid rohkem teadlikke kliente riidepoodides võivad rõivatööstusele – ühele senisele suurele tarbimisühiskonna murekohale – avaldada juba lähikümnenditel silmanähtavat mõju.

Eile, 14. juunil toimus Tondiraba jäähalli ees meeleavaldus. Hallis sees esines parasjagu vendade Zapašnõide tsirkus Moskvast, kus kasutatakse etteastetes dresseeritud lõvisid, tiigreid, papagoisid ja puudleid.

Suurepäraseks uudis kõigile linnaahelais (kapi)rohenäppudele: laupäeval, 11. juunil kell 12–22 avatakse Tartus Vaksali ja Tiigi tänava nurgal kogukonnaaed.

Esimest korda toimus lehekuu kolmandal nädalavahetusel keskkonna- ja muusikafestival MAI. Tavapärasest erineb Ausa pausi seltskonna korraldatud festival seepoolest, et toimumiskoht ja -aeg on alati kordumatu. Päevad olid tasakaalukalt sisustatud nii muusika kui ka kultuuriga, mis tekitas ka kohalolijateni jõudnud sünergia.

Lendorava kadumisoht meie metsadest ning Auvere elektrijaama hägusevõitu puidupõletamisplaanid on tõstnud metsandusküsimused ühiskondliku debati tasemele.

3. mail tutvustatakse Maaelukomisjonis karusloomakasvatuse mõjuanalüüsi. Debati algatanud loomakaitseorganisatsiooni Loomuse hinnangul on analüüs kallutatud ning ei pruugi tuua soovitud tulemusi.

Täna, 19. märtsil kell 19 esineb Tallinnas Õpetajate Majas tuntud autor ja psühholoog Melanie Joy, kelle sulest on muuhulgas ilmunud auhinnatud raamat „Miks me armastame koeri, sööme sigu ja kanname lehmi: sissejuhatus karnismi”. Müürileht avaldab Loomade eeskoste organisatsiooni Loomus intervjuu Melanie Joyga, et avada vegan-elustiili üht võimalikku mõtteviisi.

Laupäeval, 19. märtsil kell 19 esineb Tallinnas Õpetajate Majas tunnustatud autor ja psühholoog dr Melanie Joy. Dr. Joy ettekanne põhineb tema auhinnatud raamatul „Miks me armastame koeri, sööme sigu ja kanname lehmi: sissejuhatus karnismi”.