Müürileht

Keskkonnast hoolides võime ka kõige paremate kavatsuste juures minna ekstreemsuseni, millel ei pruugi suures plaanis kliimaküsimuses erilist efekti ollagi. Kuid rohkem teadlikke kliente riidepoodides võivad rõivatööstusele – ühele senisele suurele tarbimisühiskonna murekohale – avaldada juba lähikümnenditel silmanähtavat mõju.

Eile, 14. juunil toimus Tondiraba jäähalli ees meeleavaldus. Hallis sees esines parasjagu vendade Zapašnõide tsirkus Moskvast, kus kasutatakse etteastetes dresseeritud lõvisid, tiigreid, papagoisid ja puudleid.

Suurepäraseks uudis kõigile linnaahelais (kapi)rohenäppudele: laupäeval, 11. juunil kell 12–22 avatakse Tartus Vaksali ja Tiigi tänava nurgal kogukonnaaed.

Esimest korda toimus lehekuu kolmandal nädalavahetusel keskkonna- ja muusikafestival MAI. Tavapärasest erineb Ausa pausi seltskonna korraldatud festival seepoolest, et toimumiskoht ja -aeg on alati kordumatu. Päevad olid tasakaalukalt sisustatud nii muusika kui ka kultuuriga, mis tekitas ka kohalolijateni jõudnud sünergia.

Lendorava kadumisoht meie metsadest ning Auvere elektrijaama hägusevõitu puidupõletamisplaanid on tõstnud metsandusküsimused ühiskondliku debati tasemele.

3. mail tutvustatakse Maaelukomisjonis karusloomakasvatuse mõjuanalüüsi. Debati algatanud loomakaitseorganisatsiooni Loomuse hinnangul on analüüs kallutatud ning ei pruugi tuua soovitud tulemusi.

Täna, 19. märtsil kell 19 esineb Tallinnas Õpetajate Majas tuntud autor ja psühholoog Melanie Joy, kelle sulest on muuhulgas ilmunud auhinnatud raamat „Miks me armastame koeri, sööme sigu ja kanname lehmi: sissejuhatus karnismi”. Müürileht avaldab Loomade eeskoste organisatsiooni Loomus intervjuu Melanie Joyga, et avada vegan-elustiili üht võimalikku mõtteviisi.

Laupäeval, 19. märtsil kell 19 esineb Tallinnas Õpetajate Majas tunnustatud autor ja psühholoog dr Melanie Joy. Dr. Joy ettekanne põhineb tema auhinnatud raamatul „Miks me armastame koeri, sööme sigu ja kanname lehmi: sissejuhatus karnismi”.

Teeme Ära Maailmakoristus alustas eile rahvusvahelise ühisrahastuskampaaniaga ning ootab kõigi eestimaalaste ja Eesti sõprade tuge, et korraldada 2018. aasta 8. septembril üleilmne koristuspäev, millest võtaks korraga osa 150 riiki.

Optimistlikumast vaatepunktist vaadatuna võiksime ristida oma aastaringse kehva suusailma Taani ja Hollandi eeskujul hoopis 12 kuud kestvaks rattahooajaks, kus vändatakse iga ilmaga.

Orgaanilise tootmise ja kaubanduse mõttes on tilluke Taani praegugi maailmas vaieldamatult esirinnas, kuid paistab, et sellest on väiksele Euroopa riigile vähe.

Kvaliteetset ja eetiliselt kasvatatud toitu saab endale lubada vaid jõukam osa rahvast. Ülejäänud ei mõista aga, et suurtööstusi nuumates taastoodetakse ebavõrdsust, millest pääsemisest unistatakse. Naasmine tervema ja loomulikuma eluviisi juurde on otsuse taga kinni.