Müürileht

Eesti Roheline Liikumine korraldab seminariõhtud teemal „Kes on kliimapagulased”, mis toimuvad 1. detsembril Tartus ja 9. detsembril Tallinnas.

Pariisis toimub kliimakonverents COP 21, et sõlmida pärast aastatepikkusi läbirääkimisi leping, mille tulemusel võtavad 196 riiki vastutuse vähendada vastavalt oma võimetele määratud protsendi võrra kasvuhoonegaaside lendumist atmosfääri, et hoida ära ülemaailmne kliimakatastroof.

Küsimus inimliigi ja moodsa kultuuri jätkusuutlikkusest on alles viimastel kümnenditel rahvusvahelist kajastust leidnud. Kummati võib väita, et uutes oludes jäävad kestma ennekõike lokaalsed, rohujuuretasandil organiseerunud, majanduslikult eneseküllased ja pärimuskultuurist lähtuvad mikrokogukonnad.

Taavi Rõivase ja Jean-Claude Junckeri sõnutsi peaks TTIP ehk Euroopa Liidu ja USA vabakaubandusleping looma Atlandi-ülese hea uue ilma. Kodanikuühendused räägivad lepinguga seoses demokraatia erosioonist ja suurkorporatsioonide huvide eelistamisest. Eestlasi on käimasolev diskussioon seni aga pigem külmaks jätnud.

Nii evolutsioonilistel, ökoloogilistel kui keskkonnahoidu puudutavatel põhjustel ei tuleks keskkonna muutlikkust näha kui ebatavalist eriolukorda, vaid pigem on ebatavaline stabiilne ja ettearvatav keskkond. Käesoleva essee teema on ebakindel keskkond ning selle esitatavad väljakutsed inimestevahelisele kommunikatsioonile.

RMK programm „Loodusega koos” pakub oktoobrikuu vältel erinevaid sündmusi, mis hõlmavad endast nii linnuretke kui pilguheitu loodusfilmide tegemise köögipoolde.

Sügise hakul kinodesse jõudnud Jaak Kilmi ja Lennart Laberenzi dokumentaalfilmis „Moest väljas” asetatakse moetööstuse hoomamatus inimmõõtmelisse raamistikku. Paratamatusest saab individuaalsete valikute küsimus ning globaalse mastaabiga muutuse algataja võib olla igaüks.

2011. aastal riigikogus vastu võetud metsanduse arengukava lubab varasemast rohkem metsa raiuda ning seda lõdvematel tingimustel. Säärane metsamajandamine võib viia aga mitmete kurbade tagajärgedeni, millest vaid üks on lendorava väljasuremine Eestis.

Sel neljapäeval, 21. mail korraldavad Soome ja Eesti looma- ja looduskaitseorganisatsioonid rahvusvahelise suurmeeleavalduse karusloomafarmide keelustamiseks Soomes. Meeleavaldust toetab teiste hulgas maailma suurim loomakaitseorganisatsioon PETA (People for the Ethical Treatment of Animals).

22. maini ootab loomade eestkosteorganisatsioon Loomus pilte, mis avaldavad seisukohti loomade kaitseks ja tõstavad teadlikkust neljajalgsete olukorrast tsirkuses.

Mida teeksite, kui ühel hetkel avastaksite, et hiiemäel, kus käisite rahu ja mõtteid kogumas, laiutavad spordikeskus, lumekahurid ja tõstukid? Kuuldes, et Kultuuriministeerium on eraldanud kaks miljonit eesti krooni Paluküla spordi- ja suusakeskuse rajamiseks, hakkas kirjanik oma sõpradega juba 2004. aastal arendusele vastu. Suusakeskuse rajamise plaan on aga jõus tänini.

Loomade eestkosteorganisatsioon Loomus on asunud Hooandja abil raha koguma Eestis ainulaadsele raamatule, mille keskmes on otsekohesed intervjuud kohalike loomakaitsjate ja loomaõiguslastega. Raamatu pealkirjaga „Loomade poolt” autoriks on Loomuse juhataja, endise Hiiumaa loomade varjupaiga pidaja ja kauaaegne loomade õiguste eest seisja Kadri Taperson.