Müürileht

Reaktsioonid, mis järgnesid keskkonnaministri otsusele suurendada raiemahtusid, ilmestavad sügavalt juurdunud väärarusaamu majanduse, ühiskonna ja keskkonna omavahelistest suhetest.

Ligi 30 maailma riigis on omistatud loodusele juriidiline agentsus ja tagatud peamised konstitutsioonilised õigused. Need arengud panevad paratamatult küsima, mis kujul peaks legaalse staatuse saanud emake Maa kandma ka vastutust. Kas loodust peaks saama kohtusse kaevata?

Kuigi maalivaid elevante ja pesa kaunistavaid linde võib teatud mööndustega pidada isegi kunstilises mõttes andekateks, on loomade jaoks siiski palju olulisem igapäevaprobleemide lahendamisel avalduv loovus, mis on muutuvas keskkonnas ellujäämiseks hädavajalik.

Juba sel reedel võib Tartu Lodjakoja juurest kostuda kummalist sirinat, serenaadi või hoopis soleerivat vabavärssi. Bioloog Veljo Runneli korraldatav Linnujämm üritab loodusele loominguliste impulssidega läheneda.

Kui asüülitaotluse põhjuseks on sõja asemel üleujutus, põud või maastikupõleng, võib taotlus rahuldamata jääda, sest iga hädaolukord ei taga seaduse silmis sugugi rahvusvahelist kaitset. Keskkonnapagulased kogevad süsteemset diskrimineerimist paraku nii piiripunktis kui ka kodumaal.

Moodne tarbimisühiskond, mis on keskendunud kõikvõimalike hüvede ja ihade turundamisele, kasutab samal ajal oma eluvajaduste rahuldamiseks tasuta teenuseid, mille olemasolu justkui ei märgatagi. Tegemist on nn ökosüsteemi- ehk keskkonnateenustega.

Mitme loomakaitse liikumisega seotud aktivist soovitab ühiskondliku muutuse saavutamiseks luua koalitsioone, olla dialoogis vastaspoolega ja valida hoolikalt narratiive. Mõistet „vegan” kasutab ta just seetõttu haruharva.

Olgu kõne all sõda, kliimamuutused või terrorism – nali on nende kõigi puhul omal kohal, aidates kergendada meelt, tõsta moraali ning paljastada võimu variserlikkust ja ahnust.

Täna leiab Eesti Rahva Muuseumis ja veebis aset kolmas rahvusvaheline Kultuurikompass. Manchesteri Rahvusvahelise Festivali jätkusuutlikkuse valdkonna juht Feimatta Conteh on ürituse üks panelistidest.

Tänapäeva inimest ei ohusta mitte teadmiste puudus, vaid nende üleküllus. Ülekülluse tekitamisega näevad sageli vaeva terved tööstusharud, mille elujõulisus sõltub nende suutlikkusest manipuleerida uute teadmiste loomist ja summutada ebameeldivate faktide levikut.

Vabariigi aastapäeva lähenedes tasub mõelda, kuidas panna rahvusriigi enesekirjeldus ehk suur lugu võitlusest, võidust ja progressist sobituma keskkonnakriiside kontekstiga, mis asetab rahvusriikidele ressursside ületarbija ja globaalses ületootmises osalejana hoopis süükoorma.

Kiirem kui EKI, ammendavam kui Vikipeedia – Müürilehe rubriik „Puust ja punaseks” selgitab sõnu, mõisteid ja olukordi, millest räägitakse palju, aga mille päritolu ja tähendust suudavad vähesed lõpuni aduda. Seekord käsitleme tunnet, mille ökokriis on endaga kaasa toonud.