Müürileht

Indrek Grigori kureeritud näitus „Kunst, arhitektuur, revolutsioon” püüab avada eesti arhitektuuri elava klassiku Vilen Künnapu loomingut selle mitmekesisuses ja värvikirevuses ning kõrvutada Künnapu varasemaid, arhitektuuriajaloo klassikasse kuuluvaid hooneid arhitekti värskete projektidega.

Eestis mahasaetud puitmaterjal eksporditakse suures mahus välismaale odavaks tooraineks. Omanäoline Eesti puitarhitektuur võimaldaks luua nii materjalile lisaväärtust ja keskkonnasõbralikumaid elukeskkondi kui ka majandada ökonoomsemalt kohalikku metsa.

Arusaam ruumist on viimastel aastakümnetel plahvatuslikult avardunud – tänu küberruumi tekkele on füüsikareeglid lakanud kehtimast ning arhitektid on asunud tööle, eirates nii gravitatsiooni kui ka esteetilisi kokkuleppeid, rääkimata vajadusest tegutseda mateeria kammitsevas maailmas.

Veronika Valk kulges mööda tulevikule keskendunud Veneetsia kunstibiennaali ja tegi märkmeid väljapanekutest, milles ruum suutis külastaja endasse tõmmata.

Kuigi maitse üle ei vaielda, võib sellest rääkida. Arhitektuuribüroo FAT looming on postmodernistliku lähenemisega hea maitse piire kompav ehituskunst, mille iga projekt viib arusaama esteetikast uuele tasemele. Eestis puuduv arhitektuurikriitika on viljakas pinnas millegi “maitsetu” ehitamiseks – kas seda soodustada või vaigistada, selles on küsimus.

Arhitektuuribiennaali kuraatorinäitus toob kokku maailma nüüdisarhitektuuri katsetuslikuma poole, mille keskmes on isetekkeline keskkonnaloome. Füüsilise ja digitaalse sümbioosi esindavat väljapanekut võib nimetada posthumanistlikuks.

Alates 9. septembrist vallutab pealinna järjekorras juba kolmas Tallinna arhitektuuribiennaal TAB, mis kannab seekord pealkirja „Isejuhtiv linn” ning räägib sellest, millised muutused võivad meid ümbritsevas linnas toimuda, kui rakendub kolmas tööstusrevolutsioon ja kasutusele võetakse isejuhtivad autod...

Maikuus Eestit väisanud India arhitekt Karan Groveri looming baseerub „koha ruumile” (space of place), mille juured on piirkonna kultuuris ja kontekstis. Jutt on ruumi kasutamisest läbi põlvkondade: harilikult on see ajatu ja mis olulisemgi – kestlik. Karani arvates kujundame meie ruume ja seejärel mõjutavad ruumid meie elu.

18. augustil kell 11.00–15.00 leiab Pärnu raekojas aset rahvusvaheline arhitektuuriteemaline ajurünnak, mis esitab muuhulgas küsimuse, kus püütakse muuhulgas vastata küsimusele. Arutelu juhib Mark Soosaar.

Meteoroloog Timo Palo ja arhitekt Mari Hunt vestlesid viimasest ekspeditsioonist Franz Josephi maa saarestikule, kuhu Mari kaks aastat tagasi kaasa kutsuti, et planeerida rajatisi, mis reguleeriksid inimeste liikumist tundliku keskkonnaga piirkonnas.

Konverents „The good, the bad and the ugly” tahab tuua kokku eri arhitektuuridistsipliinide esindajad – sisearhitektid, arhitektid, maastikuarhitektid, urbanistid, planeerijad –, aga ka arhitektuuriteoreetikud ja -kriitikud, linnauurijad, sotsioloogid ja geograafid, et arutleda, kuidas sellised binaarsed väärtusotsused mõjutavad kõnealuste valdkondade igapäevapraktikaid.

Alates homsest, 18. veebruarist on Rotermanni soolalaos Eesti Arhitektuurimuuseumi galeriis avatud näitus Tallinna uue kohtumaja rahvusvahelise arhitektuurikonkursi võistlustöödest.