Müürileht

6. juunil Veneetsia XIV arhitektuuribiennaalil avatud Eesti ekspositsiooni „Vaba ruum” saadab Eesti Arhitektuurikeskuse ja kirjastuse Lugemik välja antud samanimeline tekstikogumik.

Järgmisel neljapäeval, 2. oktoobril toimuva järjekordse arhitektuuri välkloengu teemaks on „Arhitektuur pildis. Pilt arhitektuuris”. Õhtu moderaatori Maria Arusoo sõnul tuleb juttu fiktiivsest arhitektuurist, arhitektuurist fotol, aga ka pildist hoonel ehk graffitist linnaruumis nii praktiseerija kui arhitektuuripärandi kaitsja vaatenurgast. Välkloeng toimub koostöös samal nädalavahetusel Telliskivi Loomelinnakus toimuva Eesti Fotokunstimessiga.

Eestis toodetakse nii element- ja moodulmaju kui ka palkmaju – nii käsitööna kui masinatega. Lauri Kivil, Puitmajaklastri juht: „Oleme maailma mastaabis omamoodi teerajajaks.” Mihkel Urmet, Eesti Puitmajaliidu juhatuse liige ning arhitektuuribüroo TEMPT arhitekt: „Potentsiaali on veelgi, kui lisame majadele meie oma disaini, loome isikupärase toote, mis omakorda annab eelise konkurentide ees.”

Kunstiteaduse Instituudi avatud loengute sari algab prof Reinhold Martini loenguga 3. oktoobril kell 17.00 Eesti Arhitektuurimuuseumis.

Seoses Tallinna arhitektuuribiennaali TAB 2015 kuraatorite vahetumisega kinnitas suursündmuse ümarlaud järgmise biennaali uueks teemaks Marten Kaevatsi esitatud kontseptsiooni „Isejuhtiv linn”. Peaaegu täpselt aasta pärast algav kuupikkune arhitektuurifestival räägib sellest, millised muutused võivad meid ümbritsevas linnas aset leida, kui võtame kasutusele isejuhtivad autod.

Sel kevadel pidas Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna külalislektorite sarjas loengu katalaani arhitekt Jordi Truco, kes töötab vägagi innovaatilise projekti „Hypermembrane” kallal, leiutades uutmoodi võrekoorik-konstruktsiooni, mis suudab ajas dünaamiliselt keskkonnatingimustele reageerida.

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit ning Puuinfo kuulutasid välja konkursi „Aasta puitehitis 2014”, et premeerida silmapaistvate puitehitiste autoreid.

Selle aasta Eesti paviljon tehti viimse viimistluseni valmis Eestis, pärast mida see laevaga Veneetsiasse saadeti ning siin taas usaldusväärsete sõprade abiga püstitati. Kui kiirete projektide puhul saab siinseid iseärasusi põhjaliku ettevalmistusega vältida, siis pikema peatumise korral tuleb sobitumiseks ennast ja enda harjumusi vastavalt veidra linna rütmile ja nõudmistele kohandada.

Jan Skolimowski on arhitekt ja üks arhitektuuribüroo KAMP rajajaid. Ta lõpetas 1999. aastal Tallinna Tehnikakõrgkoolis arhitektuuri eriala ja omandas 2001. aastal Eesti Kunstiakadeemias magistrikraadi arhitektuuri ja linnaplaneerimise alal. Lisaks tegutseb ta ka sisearhitektuuri vallas.

Jonas Nobel: „Ilu on poliitiline kontseptsioon.”

Mariliis Lilover on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia ja Columbia ülikooli New Yorgis (MSc AAD). Stockholmi, Brüsseli ja Rotterdami kaudu jõudis ta mitmeks aastaks Buenos Airesesse, kus loodud eksperimentaalne stuudio (iliilil) on kolinud tänaseks Lundi. Keskendub algoritmilisele disainile ja digitaalsele arhitektuurile, abstraktsest spekulatsioonist spetsiifilise praktikani.

Kadri Kerge on elanud viimased kolm aastat New Yorgis ja töötanud seal arhitektuuribüroos Asymptote Architecture. Ta on õppinud arhitektuuri Eesti Kunstiakadeemias ja Lõuna-California arhitektuuriinstituudis ning omandas magistrikraadi Viini rakenduskunsti ülikoolis (Universität für Angewandte Kunst Wien), ühtlasi on ta koos Maris Kergega ministriks multidistsiplinaarses Arhitektuuriministeeriumis.