Müürileht

Selle aasta Eesti paviljon tehti viimse viimistluseni valmis Eestis, pärast mida see laevaga Veneetsiasse saadeti ning siin taas usaldusväärsete sõprade abiga püstitati. Kui kiirete projektide puhul saab siinseid iseärasusi põhjaliku ettevalmistusega vältida, siis pikema peatumise korral tuleb sobitumiseks ennast ja enda harjumusi vastavalt veidra linna rütmile ja nõudmistele kohandada.

Tallinnas 8.–11. maini toimunud XI urbanistika ja linnamaastike päevade „Sotsialistlik ja postsotsialistlik linnade areng: arhitektuur, maakasutus ja omand” järelkaja.

Jan Skolimowski on arhitekt ja üks arhitektuuribüroo KAMP rajajaid. Ta lõpetas 1999. aastal Tallinna Tehnikakõrgkoolis arhitektuuri eriala ja omandas 2001. aastal Eesti Kunstiakadeemias magistrikraadi arhitektuuri ja linnaplaneerimise alal. Lisaks tegutseb ta ka sisearhitektuuri vallas.

Jonas Nobel: „Ilu on poliitiline kontseptsioon.”

Mariliis Lilover on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia ja Columbia ülikooli New Yorgis (MSc AAD). Stockholmi, Brüsseli ja Rotterdami kaudu jõudis ta mitmeks aastaks Buenos Airesesse, kus loodud eksperimentaalne stuudio (iliilil) on kolinud tänaseks Lundi. Keskendub algoritmilisele disainile ja digitaalsele arhitektuurile, abstraktsest spekulatsioonist spetsiifilise praktikani.

Pealkirjas sõnastatud ühest küljest väga poeetilisest ja teisest küljest täiesti tõesest lausest on saanud omamoodi...

Kadri Kerge on elanud viimased kolm aastat New Yorgis ja töötanud seal arhitektuuribüroos Asymptote Architecture. Ta on õppinud arhitektuuri Eesti Kunstiakadeemias ja Lõuna-California arhitektuuriinstituudis ning omandas magistrikraadi Viini rakenduskunsti ülikoolis (Universität für Angewandte Kunst Wien), ühtlasi on ta koos Maris Kergega ministriks multidistsiplinaarses Arhitektuuriministeeriumis.

Linnaratturluse teemal avaldavad arvamust algatuse „Eesti rattarikkaks!” eestvedaja Mari Jüssi, Tallinn Bicycle Weeki korraldaja Tõnis Savi ja Roheliste Rattaretkede eestvedaja Peep Veedla.

Laupäeval, 3. mail üritati ülemaalise talgupäeva ühe elemendina laulupeomuuseumis mõtiskleda Ülejõe linnaosa ning kitsamalt Roosi tänava tuleviku üle. Kui sisukaks kujunes konkreetne arutelu ja kas korraldajad ka oma seatud eesmärgi saavutasid, pole siinkohal isegi oluline. Väga pehmekäeliselt dirigeeritud üritused kipuvad tihti laiali valguma ja seda eriti juhul, kui kõigile tuttavad iga pulma solistid tagasihoidlikuma keskmise arutleja eest kogu aja ja ruumi ära täidavad.

Sait maastikuarhitekt.edicypages.com/et koondab kokku moodsa vormi, kasutusviisi, põneva lahenduse või muu eripära poolest huvipakkuvad objektid Eestis.

Mikk Meelak on arhitekt, kes tegeleb füüsilise ja digitaalse ruumi kooslustega. Hetkel töötab Eesti Rahva Muuseumi uue püsinäituse kujundustiimis digitaalsete lahenduste ja arhitektuuribüroos b210 Eesti raamatukogude võrgustiku analüüsi kallal ning külalisõppejõuna Eesti Kunstiakadeemias.

27. veebruaril pidas Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna külalislektorite sarjas loengu Anouk de Clercq – belgia päritolu kunstnik, kes on õppinud Gentis klaverimängu ja Brüsseli Sint-Lukase kunsti- ja disainikolledžis filmikunsti. Tema tööd, millest nii mõnedki on üsna arhitektoonilised, uurivad arvutikeele väljendusvõimalusi audiovisuaalses maailmas.