Müürileht

Johan Peter Paludan eksperdi rollist ja elukeskkonna kvaliteedist anajanduse ajastul: „Kõik haruldane on kuldaväärt.”

Eesti Kunstiakadeemias sündis sügissemestril valikaine nimega Vaba Aine, mis ühendab avaliku ja digitaalse ruumi näitajad, protsessid, mustrid ja vastastikmõjud. Mikk Meelak, üks aine koordinaatoritest, rääkis õppeprotsessi ideest, sisust ja tulemustest.

Tartu on esimene kohalik omavalitsus Eestis, kus toimub kaasava eelarve hääletus ehk linn, mis on otseselt oma elanikke juhtimisse kaasamas. Kaasav eelarve tähendab seda, et igale tartlasele on antud hääl otsustamaks 1% Tartu Linna 2014. aasta investeeringute eelarve saatuse üle. 2.–8. detsembril kuni kell 18.00 sel pühapäeval saab iga tartlane otsustada, mis on Tartu jaoks kõige tähtsam.

Monika Löve on arhitekt-disainer-teadur, kes töötab Torinos Carlo Ratti arhitektuuribüroos Carlo Ratti Associati (CRA). Eesti kunstiakadeemias sisearhitektuuri õppinuna läks ta pärast kooli tööle Arhitektuuriagentuuri, kuid otsustas ühel hetkel Eestist lahkuda ja otsida eneseteostusevõimalusi mujal Euroopas.

Septembrikuine Tallinna arhitektuuribiennaal portreteeris sotsialismiaegse arhitektuuripärandi tänast ettevaatlikku nägu.

Kui oli selge, et Raadile tuleb ERMi uus maja, hakkasid sealsed asjaosalised süvitsi ja terasemalt ringi vaatama. Mitte ainult muuseumi ja mõisapargi ümbrust, vaid laiemalt – nii linnaosa kui kesklinna kontekstis. Üks asi on arvestada algusest peale optimistlikult, et muuseumihoone on magnet ja inimesed tulevad sinna niikuinii, teine on aga seda tõmmet tegelikkuses tekitada ja soodustada, tee muuseumini pöördumatult sisse tallata.

Kultuuritehast on sel suvel nagu spunki mööda Tartut taga otsitud. Käesolevas lehenumbris kirjeldatakse Raadit kui üht võimalikku asukohta tööstuspargile, mille külge võiksid pookida end tulevikus mõned rohkem või vähem kultuursed asutused, et sedagi kultuuri- eesliitega ilustada.

Eesti Rahva Muuseum Tartus Raadil võiks olla võimas magnet, mis pisemad algatused enda ümber kogub. Ruumi on. Tartu Trükimuuseumi juhataja Lemmit Kaplinski tutvustab ühte võimalikku süsteemi.

14 Tallinna asumiseltsi on käivitanud projekti, mille eesmärgiks on linnavõimu ja asumiseltside omavahelise koostöö tõhustamine. Kuidas Linnaideeks ristitud algatus erineb senisest praktikast, seda tutvustab Ivan Lavrentjev.

Viimane, järjekorras kaheteistkümnes Helsingi Pixelache’i festival puistas osalised sihilikult laiali üle Soome lahe Tallinnast Helsingisse ja Helsingist Tallinnasse ning lisaks ka Tallinnast Naissaarele ning tagasi.

12.juunil leidis Helsingis Suvilahti kultuuritehase piirkonnas aset linnaruumi-ja tänavakunstifestival, mille keskseks sündmuseks oli rahvusvaheline näitus „Protsess” (soome k. „Prosessi”), mis oli ühtlasi ka kogu festivali nimeks. Märkimist väärib ka, et ürituse peamiseks eestvedajaks ja kuraatoriks oli eesti oma mees.

Helsingis õppereisil viibinud Lemmit Kaplinski külastas muuhulgas ka Kaablitehast ning vestles selle juhataja Stuba Nikulaga. Räägiti Kaablitehase sünnist, uusarendustest Suvilahti gaasivabrikus (kust leiab muuhulgas ka Eesti Maja Helsingis), poliitikast ja muust, mis kultuurikeskuste rajamise puhul huvitav ja oluline tundus.