Müürileht

Eelmise aasta lõpus külastasid Tallinna 140 Taani Kuningliku Kunstiakadeemia Arhitektuuri, Disaini ja Konserveerimise Kooli bakalaureusetudengit, kes tutvusid linna arhitektuuriliste eripäradega ning panid paberile isiklikud visioonid Kalarannast.

Kümne aasta jooksul on Tartu linnaruumiga palju tegeldud. Samas pole justkui midagi enneolematut valminud. Huvitaval kombel moodustub jooksvatest toimetamistest selge lõpetatud tervik, mis kujunemise ajal kohe ka probleemseks muutus.

Üks suurimaid kaotusi Tartu akadeemilisele rahvale on ülikooli raamatukogu. Esimeste kursuste tudengeile tundub see kui müüt kunagisest kuldajast, muinasjutt – kauge ja kättesaamatu. Aga on neidki, kes veel mäletavad.

Seekordsed linnarännakud viisid Elsbeth Hanna Aarsalu seiklema Kivimäe haiglakompleksi aladele, kus kohtuvad ajahambast puretud hooned ja neis veedetud haigusnädalate kõhe hõngus.

Kuhu viivad rongid, jõuab ka Elsbeth Hanna Aarsalu, kes võttis enne jõulupühi ette sõidu Türile.

Elsbeth Hanna Aarsalu külastas seekord Jumalaema Kiirestikuulja Kirikut ja Tallinna Teletorni ning pani kirja nende kohtade lood.

Varasemalt oma Paldiski ja Keldrimäe lood kirja pannud Elsbeth Hanna Aarsalu võttis seekord suuna Tallinnast Jõgevale ning kiikas läbi ka Kohilast.

Mida teevad paldisklased teisipäeviti? Elsbeth Hanna Aarsalu asus Tallinnast rongi peale ning uuris lähemalt. Teele jäid nii kirikud, kohalikud kui ka külmsinistel kivimajaakendel istuvad kassivolaskid.

Kes pole kunagi olnud tehasetööline või näiteks rongitehniku tütar, pole ehk varem Keskturgu ümbritsevast kandist mõelnud kui täisväärtuslikust Tallinna linnaosast. Kui sinna siiski elama sattuda, võib eelarvamuste kiuse avastada kireva elulooga koha.

Narva on keskus sealpool, piirilinn, mis ootab Eesti riigi sümboolse kohalolu mõtteharjutuste asemel uute eestlaseks olemise äärejoonte paremat mõistmist.

21. septembril esineb Tallinnas Euroopa arhitektuuripoliitikate konverentsil peakõnelejana Itaalia arhitekt Massimiliano Fuksas, kes juhatab 1985. aastast koos abikaasa Doriana Mondrelliga omanimelist arhitektuuribürood Studio Fuksas. Arhitekt ja visionäär mõtiskleb tänapäeva urbanistliku elukeskkonna planeerimise väljakutsete, oma edukuse võtme ning loominguliste sihtide üle.

Alustades kandilise ekraani türanniast ja kaadrisagedusest ning lõpetades pikslisuhtega on digitaalse modelleerimise kaudu tekkinud standardid üks viis kaubastada erinevates meediakanalites levitatavaid harjumuspäraseid tooteid. Kuid mis on juba kord selge kuju võtnud, seda on üha raskem kujutada ette teistsugusena.