Müürileht

Maailmaruum on põnev koht, kus inimeste kirjud omailmad ristuvad füüsilise ja järjest enam ka virtuaalse reaalsusega. Iga selline kontakt loob omakorda vaheruumi, mõnikord inspireeriva, siis jälle piirava.

24. ja 25. augustil leiab Narvas aset rahvusvaheline linnaruumilabor „NARVA – DETROIT: Postindustriaalsed piirilinnad – kuhu edasi?”. Narvas toimuvast rääkisime Narva kunstiresidentuuri juhi Ann Mirjam Vaiklaga.

„Riidekapp” on rubriik, mis võimaldab meil tungida häbitult teiste privaatsfääri. Riidekapi ust paotavad projektiruumi ja tasuta asjade poe Kraam tegijad Minna Hint ja Killu Sukmit.

Uurime, milline on Eesti ökokogukondade nägu, millega seal täpsemalt tegeletakse ning kuidas pakuvad nad alternatiivi tarbimisühiskonna individualismile.

Kunagi terve küla kokku toonud kolhooside keskushooned seisavad praegu paljuski muust kogukonnast hüljatuna maa-asulate südames. Nõukogudeaegse kõrgetasemelise modernistliku ehitusstiili näited vajavad lagunemise vältimiseks riigi ja kohalike tuge.

Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorid Laura Linsi ja Roland Reemaa reflekteerivad nõrga monumendi mõiste üle, mis on tänavuse Eesti väljapaneku kontseptuaalne tuum.

Tartu ülikoolides võrsuvad tudengid on otsustanud keskkonna kaitseks välja astuda, aga mitte eriti häälekalt, vaid usaldades riiki ja valides selleks erialased vahendid.

Eesti Maastikuarhitektide Liidu ja Üleminekulinnade liikumise Elav Tartu koostöös toimub 18.-20. aprillil Tartus rahvusvaheline ja interdistsiplinaarne konverents „Toidu-urbanism” toiduvõrgustike ja -maastikega seotud teemadel.

Eelmise aasta lõpus külastasid Tallinna 140 Taani Kuningliku Kunstiakadeemia Arhitektuuri, Disaini ja Konserveerimise Kooli bakalaureusetudengit, kes tutvusid linna arhitektuuriliste eripäradega ning panid paberile isiklikud visioonid Kalarannast.

Eesti Maaülikooli Võrtsjärve õppekeskuses on järvemuuseum, kus külastajad saavad näha elusaid eksponaate, näiteks koha Sandrit ja latikat Aabramit.

Kümne aasta jooksul on Tartu linnaruumiga palju tegeldud. Samas pole justkui midagi enneolematut valminud. Huvitaval kombel moodustub jooksvatest toimetamistest selge lõpetatud tervik, mis kujunemise ajal kohe ka probleemseks muutus.

Üks suurimaid kaotusi Tartu akadeemilisele rahvale on ülikooli raamatukogu. Esimeste kursuste tudengeile tundub see kui müüt kunagisest kuldajast, muinasjutt – kauge ja kättesaamatu. Aga on neidki, kes veel mäletavad.