Müürileht

Arhitekt Karli Luik tutvustab ideed, kuidas muuta Vabadussõja võidusammas pidevalt muutuvaks ning Eesti omariiklust aastast aastasse uuesti mõtestavaks kunstiteoseks.

Linnaruumi avastusfestival UIT tähistab Tartus 16.-19. augustini oma viiendat sünnipäeva. UITi eesmärgiks on julgustada kohalikke oma ümbrusele rohkem tähendust andma ning pakkuda alternatiivseid perspektiive argisele kodulinnale.

Reedel, 11. augustil toimub Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis seminar, kus linna infrastruktuuri puudutavatel teemadel arutlevad Saksamaa, Suurbritannia, Serbia ja Tallinna ülikoolide sotsiaalteadlased.

Septembrikuu lõpuni on Vabaõhumuuseumis avatud kunstnik Marianne Jõgi paariaastase uurimistöö tulemusel teostunud kaks arhitektuurset installatsiooni nimega „Metatalu elemendid”. Tegu on Eesti kontekstis haruldaselt ambitsioonikate maakunsti teostega, millel on inimestele teraapiline ja stressi vabastav toime.

Viimastel aastatel on looduskaitse seoses metsaraie, Rail Balticu ja loomade heaolu teemadega avalikkuses taas kõneaineks saanud. Oluline koht looduskaitses on ka kaitsealadel. Vestlusring „Kaitsealade mõte” toimus märtsis kahepäevasel seminaril „Looduskultuuri seminar: kaitsealad”.

BBC loodusdokumentaalide sari „Planeet Maa II” on oma žanris vankumatu superstaar. Saanud ulatusliku vastukaja osaliseks, ei ole see dokk pelgalt looduslembede seltsimehelik saladus, vaid masside soosik, nagu tõestavad vaatajanumbrid.

Ühiskonnale ja indiviidile kahjulikud nähtused alates magusaarmastusest kuni teiste kultuuride mittesallimiseni on kujunenud välja evolutsiooni käigus, kuid nüüd on aeg ümber hinnata oma liigi arengulooline taak.

Antropotsentrismist pole pääsu ka bioloogias. Just tänu inimeste samastumissoovile on suurtest imetajatest saanud liigikaitses sümbolliigid, kuigi kaitset vajaksid ka kalad, liblikad ja roomajad.

Inimene on igavene kolonisaator – loodusele vastanduja, kelle ees elurikkus taandub. Inimkonna hetkelise vohamise tõttu kannatavad teised taime- ja loomaliigid, kelle olemasolust sõltub ometi ka inimliigi enda edasine saatus.

Tänaval kõndides tasub silmad nüüd lahti hoida, sest esmaspäeval, 12. juunil algab tänavakunstifestival Stencibility. Tihe programm hõlmab endas tegevusi nii festivali kodulinnas Tartus kui ka Viljandis, Narvas ja Ahtmel.

Reedel, 2. juunil kell 11­–15 toimub Linnateatris juba traditsiooniks kujunenud igakevadine Heade Asjade laat. Tänavune laat on järjekorras viies ning pühendatud eeskätt rohelisele ning keskkonnasäästlikule mõtteviisile.

Kalamaja Päevad tulevad, nagu nad juba kaheksa aastat on iga aasta tulnud, nagu kellavärk, kevadekuulutaja ja hipsteri dream! Niisiis, seadkem sammud Kalamajja 20. ja 21. mail ja valmistugem rikkalikeks pidustusteks.