Müürileht

Mida teevad paldisklased teisipäeviti? Elsbeth Hanna Aarsalu asus Tallinnast rongi peale ning uuris lähemalt. Teele jäid nii kirikud, kohalikud kui ka külmsinistel kivimajaakendel istuvad kassivolaskid.

MTÜ Loomuse korraldatava loomaõiguste konverentsil kuuleb 10. novembril kuut ettekannet nii akadeemilistest uurimustest kui ka loomaõiguslusaktivismist Eestis ja välismaal.

Kes pole kunagi olnud tehasetööline või näiteks rongitehniku tütar, pole ehk varem Keskturgu ümbritsevast kandist mõelnud kui täisväärtuslikust Tallinna linnaosast. Kui sinna siiski elama sattuda, võib eelarvamuste kiuse avastada kireva elulooga koha.

Lääs vaatab kadedusega Ida-Euroopa daatšarajoonide ja potiaedade suunas, kus on võimalik toidukorporatsioonidest sõltumatult juurvilju kasvatada, kuid miskipärast pole näiteks Eestis keegi peale aednike enda Hiinalinna, Pilpaküla ja teiste linnaaedade väärtust veel mõistnud.

Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koda ootab mardipäeva, 11. novembrini ettepanekuid käesoleva aasta Hiie sõbra aunime andmiseks.

„Riidekapp” on retrorubriik. Kunagi Müürilehe ja Trash to Trendi koostööst sündinud ja nüüd lugejate soovidele vastu tulles taas ellu äratatud. Miks inimesed panevad oma kappi just selliseid asju, nagu nad panevad? Kui tihti uusi asukaid kappi – ja kapist välja – kolib? Riidekapi ust paotab Martin Luiga.

Narva on keskus sealpool, piirilinn, mis ootab Eesti riigi sümboolse kohalolu mõtteharjutuste asemel uute eestlaseks olemise äärejoonte paremat mõistmist.

Keskkonnaküsimusi ja feminismi on ilmselt lihtne vaadata eraldi. Mis on ühekordsetel kohvitopsidel, plastjäätmetel kajaka kõhus, vatipatjadel ja Istanbuli konventsioonil ühist? Eriti mitte midagi, kui niimoodi võrrelda. Tegelikult on vähemate võimalustega gruppide olukord ja keskkonnamuutused päris tihedasti seotud.

Selle nädala pühapäevani, 24. septembrini on Eesti Loodusmuuseumi hoovis avatud sügisene seenenäitus, kus esitletakse arvukalt seeneliike, mille hulgas on nii söödavaid, mittesöödavaid, tinglikult söödavaid kui ka mürgiseid liike. Lisaks seenemaailma mitmekesisuse tutvustamisele on sel aastal eraldi luubi all inimese konkurendid seeneroale – seeneussid.

21. septembril esineb Tallinnas Euroopa arhitektuuripoliitikate konverentsil peakõnelejana Itaalia arhitekt Massimiliano Fuksas, kes juhatab 1985. aastast koos abikaasa Doriana Mondrelliga omanimelist arhitektuuribürood Studio Fuksas. Arhitekt ja visionäär mõtiskleb tänapäeva urbanistliku elukeskkonna planeerimise väljakutsete, oma edukuse võtme ning loominguliste sihtide üle.

Alustades kandilise ekraani türanniast ja kaadrisagedusest ning lõpetades pikslisuhtega on digitaalse modelleerimise kaudu tekkinud standardid üks viis kaubastada erinevates meediakanalites levitatavaid harjumuspäraseid tooteid. Kuid mis on juba kord selge kuju võtnud, seda on üha raskem kujutada ette teistsugusena.

Reaalteaduste vallas tehtud avastustel on sageli ettearvamatud kaasmõjud visuaalkultuurile. Nii tõi röntgenikiirte avastamine pildikeelde uusi fantaasiaga flirtivaid reaalsuse kihte ning arhitektuuris hakkasid ehitised paljastama oma sisemist toimimisloogikat.