Müürileht

Tallinna arhitektuuribiennaal TAB 2017, mille on kureerinud arhitekt ja ökoloog Claudia Pasquero, tutvustab end seekord alapealkirjaga „bioTallinn”.

Algatus Lasnaidee/Ласнаидея kutsub 2. septembril (taas)tutvuma Lasnamäe hoovikultuuriga!

UIT on taas(kord) läbi saanud, rattaga on Tartule tuur peale tehtud, film metsas vaadatud ja pidu metallivabrikus peetud. On tantsitud tühjas korteris, on vaadatud selja taha ning nähtud kummalist helendavat kuupi.

Tartu uulitsatel ristsed saanud tänavakunstnik Edward von Lõngus on oma teostega liikunud hiljuti laia maailma vallutama, kuid jäänud siiski ka Maarjamaa seintele truuks. Viljandi kunstifestivalil QQ saab 1.–3. septembrini Vilma maja hoovis jälgida tänavakunstnikke aktsioonis.

Arhitekt Karli Luik tutvustab ideed, kuidas muuta Vabadussõja võidusammas pidevalt muutuvaks ning Eesti omariiklust aastast aastasse uuesti mõtestavaks kunstiteoseks.

Linnaruumi avastusfestival UIT tähistab Tartus 16.-19. augustini oma viiendat sünnipäeva. UITi eesmärgiks on julgustada kohalikke oma ümbrusele rohkem tähendust andma ning pakkuda alternatiivseid perspektiive argisele kodulinnale.

Reedel, 11. augustil toimub Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis seminar, kus linna infrastruktuuri puudutavatel teemadel arutlevad Saksamaa, Suurbritannia, Serbia ja Tallinna ülikoolide sotsiaalteadlased.

Septembrikuu lõpuni on Vabaõhumuuseumis avatud kunstnik Marianne Jõgi paariaastase uurimistöö tulemusel teostunud kaks arhitektuurset installatsiooni nimega „Metatalu elemendid”. Tegu on Eesti kontekstis haruldaselt ambitsioonikate maakunsti teostega, millel on inimestele teraapiline ja stressi vabastav toime.

Viimastel aastatel on looduskaitse seoses metsaraie, Rail Balticu ja loomade heaolu teemadega avalikkuses taas kõneaineks saanud. Oluline koht looduskaitses on ka kaitsealadel. Vestlusring „Kaitsealade mõte” toimus märtsis kahepäevasel seminaril „Looduskultuuri seminar: kaitsealad”.

BBC loodusdokumentaalide sari „Planeet Maa II” on oma žanris vankumatu superstaar. Saanud ulatusliku vastukaja osaliseks, ei ole see dokk pelgalt looduslembede seltsimehelik saladus, vaid masside soosik, nagu tõestavad vaatajanumbrid.

Ühiskonnale ja indiviidile kahjulikud nähtused alates magusaarmastusest kuni teiste kultuuride mittesallimiseni on kujunenud välja evolutsiooni käigus, kuid nüüd on aeg ümber hinnata oma liigi arengulooline taak.

Antropotsentrismist pole pääsu ka bioloogias. Just tänu inimeste samastumissoovile on suurtest imetajatest saanud liigikaitses sümbolliigid, kuigi kaitset vajaksid ka kalad, liblikad ja roomajad.